Istuta õitsvaid puid ja põõsaid

Pane tähele!

VÄHEUURITUD TEGEVUS

  • Õitsevad puud ja põõsad (eriti varakevadel õitsevad) on väga head nektari ja õietolmu allikad tolmeldajatele ning söödavad viljad pakuvad toitu ka lindudele ja teistele loomadele.
  • Hea on kasutada koos pärismaiseid liike, mis õitsevad eri aegadel, pakkudes tolmeldajatele toitu kevadest sügiseni. 
  • Kui taimed on edukalt kasvama läinud, siis edaspidi vajavad nad väga vähe hooldust ning pakuvad silmailu pikaks ajaks.

Mis on õitsvad puud ja põõsad

Siin kontekstis peetakse nö. õitsevate puude ja põõsaste all silmas enamjaolt putuktolmlevaid puid-põõsaid, mis varustavad tolmeldajaid õietolmu ja nektariga. Nö. õitsevate puude-põõsaste soodustamine ei tähenda kaugeltki, et tuultolmlevad puud-põõsad ja mitteõitsevad puud (okaspuud) ei oleks maastikus olulised! Ka kõik teised puud-põõsad pakuvad elupaika ja toitu arvukatele liikidele ning varustavad maastikke erinevate looduse hüvedega.

Milleks on kasulikud

Lisaks rohttaimedele pakuvad tolmeldajatele õietolmu ja nektarit ka paljud puud ja põõsad ning nad on seejuures väga oluliseks nektari ja õietolmu allikaks paljudele liikidele [1,2]. Kuna igal puul ja põõsal on tuhandeid õisi korraga väikesel alal, siis on ühe taime poolt pakutava toidu kogus väga suur [1]. Samuti suurendavad puittaimed maastiku mitmekesisust ja pakuvad elupaiku, varjevõimalusi ning pesakohti paljudele putukatele ja lindudele [1,3,4]. Puude ja põõsaste viljad on ka heaks toiduks arvukatele linnuliikidele [5]. Lisaks reguleerivad puittaimed ka kohalikku mikrokliimat ning aitavad filtreerida mullast, õhust ja sadeveest saasteaineid.

Lisaks nektari ja õietolmu kogumisele on mitmetele mesilaseliikidele kasulik puude lähedus ka teistel põhjustel, näiteks koguvad osad liigid puulehti pesaehituseks või okaspuudelt vaiku kaitseks teiste liikide ning patogeenide vastu. Seetõttu on vajalik, et maastikus esineks mitmesuguseid erinevaid puuliike, mitte ainult nö. õitsevaid puid [12].

Õitsevad puud pakuvad nii silmailu, toitu mesilastele kui ka hiljem vilju lindudele. Foto: Charlotte Descamps (Unsplash)

Kuidas teostada

Õitsevad puud ja põõsad võib istutada hekina, üksikult või rühmades, kraavide serva, metsa veerde või lagendikele [4,6,7]. Kindlasti tuleks eelistada Eesti looduslikke liike. Tolmeldajatele on väga meelepärased näiteks erinevad pajud, viirpuud, kibuvitsad, harilik vaher, harilik pärn ja põldmurakas [1,2,6–9], samuti ka sarapuu, kontpuud, lodjapuu, tuhkpuud, pihlakas, pooppuu jt. [9]. Aiataimedest on hea istutada marjapõõsaid ning viljapuid, mille viljad on hiljem ka heaks toiduks lindudele [5]. Samuti on tolmeldajatele väga hea nektari ja õietolmu allikas hobukastan [9].

Hea on kasutada koos erinevaid liike, mis varustavad tolmeldajaid ja teisi liike toiduga läbi erinevate aastaaegade [6]. Näiteks pajud pakuvad õietolmu (isased pajud) ja nektarit (nii isased kui emased pajud) varakevadel kui muid õitsevaid taimi on vähe ning tagavad seega, et mesilastel on maastikus toitu kogu nende aktiivsusperioodi vältel kevadest sügiseni [6,8,10]. Eriti hästi töötab eri aegadel õitsevate liikide kombineerimine koos hekkide ümbruses olevate rohttaimedega, mis samuti läbi eri aastaaegade õitsevad [3,6].

Kuidas hooldada

Esimestel aastatel peale istutamist tuleb jälgida, et puud ja põõsad kasvama läheksid, vajadusel istikute ümbrust niita ning vajadusel välja läinud taimed uutega asendada. Hiljem vajavad nad vähe hooldust. Vajaduse korral võib neid kärpida või pügada ning juuresvõsusid ajavate liikide ümbrust võib olla vaja regulaarselt niita [11]. Okste lõikus peaks toimuma väljaspool lindude pesitsusperioodi ning söödavaid vilju kandvate liikide puhul eelistatult talve teises pooles, peale seda kui linnud on jõudnud viljad okstelt ära süüa [5].

Kirjandus

  1. Donkersley P. Trees for bees. Agric Ecosyst Environ 2019;270271:79–83. https://doi.org/10.1016/j.agee.2018.10.024.
  2. Mach BM, Potter DA. Quantifying bee assemblages and attractiveness of flowering woody landscape plants for urban pollinator conservation. PLoS One 2018;13(12):e0208428. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0208428.
  3. Garratt MPD, Senapathi D, Coston DJ, Mortimer SR, Potts SG. The benefits of hedgerows for pollinators and natural enemies depends on hedge quality and landscape context. Agric Ecosyst Environ 2017;247(June):363–70. https://doi.org/10.1016/j.agee.2017.06.048.
  4. Underwood E, Darwin G, Gerritsen E. Pollinator Initiatives in EU Member States: Success Factors and Gaps. Brussels: 2017.
  5. Hinsley SA, Bellamy PE. The influence of hedge structure, management and landscape context on the value of hedgerows to birds: A review. J Environ Manage 2000;60(1):33–49. https://doi.org/10.1006/jema.2000.0360.
  6. Maudsley MJ. A review of the ecology and conservation of hedgerow invertebrates in Britain. J Environ Manage 2000;60(1):65–76. https://doi.org/10.1006/jema.2000.0362.
  7. Stewart S, Dawson B. Management for bumblebees – how farmers can bring back the buzz. Edinburgh: 2011.
  8. Ostaff DP, Mosseler A, Johns RC, Javorek S, Klymko J, Ascher JS. Willows (Salix spp.) as pollen and nectar sources for sustaining fruit and berry pollinating insects. Can J Plant Sci 2015;95:505–16. https://doi.org/10.4141/CJPS-2014-339.
  9. Van den Berk Nurseries. Trees for bees: the right species 2020. https://www.vdberk.co.uk/solutions/trees-for-bees/ (accessed January 17, 2020).
  10. Pywell RF, Meek WR, Hulmes L, et al. Management to enhance pollen and nectar resources for bumblebees and butterflies within intensively farmed landscapes. J Insect Conserv 2011;15(6):853–64. https://doi.org/10.1007/s10841-011-9383-x.
  11. Moor U, Mikk M, Peepson A. Mitmeliigiliste põõsasribade rajamine. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus; 2001.
  12. Requier F, Leonhardt SD. Beyond flowers: including non-floral resources in bee conservation schemes. J Insect Conserv 2020;24:5–16. https://doi.org/10.1007/s10841-019-00206-1.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTolmeldajadMuud lülijalgsedMullaelustik

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Esteetiline väärtus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Süsiniku sidumine
  • Korilus
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Püsirohumaa
  • Liigirikas püsirohumaa
  • Haritav maa
  • Pärandniidud
  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange