Mis on kõrretüükapõllud

Kõrretüükapõldudel jäetakse peale vilja koristamist maapind kündmata veebruari-märtsini, et viljakõrte tüükad saaks pakkuda erinevatele linnuliikidele toitumisvõimalusi [1]. Sellised avatud alad meelitavad põllulinde nagu näiteks põldlõoke (Alauda arvensis), talvike (Emberiza citrinella) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Eriti hästi sobivad lindudele põllud, kus leidub kõrretüügaste vahel ka umbrohtu, mille seemned on samuti väärtuslik toit lindudele [2].

Milleks on kasulikud

Põllu talveks kündmata jätmine on lihtne viis aidata kaasa mitmete linnuliikide kaitsele. Olenevalt põllule jäetud kõrte pikkusest saavad kasu erinevad liigid – värvulised ja putuktoidulised linnud eelistavad umbes 6 cm kõrgusi kõrretüükaid, kõrgemat taimkatet eelistavate liikide puhul on sobiv kõrgus aga ligikaudu 13 cm. Osad linnuliigid, nagu näiteks vareslased või tuvid, ei hooli kõrretüügaste pikkusest [3]. Kui põllumajandusmaastikus jäetaks kõrretüügaste alla 10–20%, võib eeldada linnuliikide arvukuse vähenemise peatumist või arvukuse suurenemist [2]. Kõrretüükapõldudelt võib leida ka rohkem kimalasi, röövtoidulisi putukaid ja ämblikulaadseid [1,4]. Lisaks muutuvad põllule jäetud kõrretüükad kevadeks mullale multšiks ning takistavad toitainete leostumist ning mulla erosiooni [5]. Eesti tingimustes toimivad kõrretüükapõllud lindudele soodsalt küll ainult lumevaestel talvedel [6], kuid positiivne mõju mullatingimustele ja -elustikule on olemas ka lumistel talvedel.

Kuidas rajada

Kõrretüükapõllu loomiseks tuleb peale vilja (aga ka rapsi või lina) koristamist jätta maa kündmata, jättes maha soovitatavalt eri kõrgusega tüükaid, et luua mitmekesine talvine maastik erinevatele elustikurühmadele [3,7,8]. Eriti hästi sobivad suviodra põllud. Hea on ka tähele panna, et kõrretüükad aitaksid ühendada looduslikke elupaiku, näiteks tekitada neist läbi põllumaa kõrretüügastest koridori [8].

Kuidas hooldada

Peale vilja koristamist ei tohi kõrretüükaid väetada ega mürgitada herbitsiidiga – umbrohuseemned on lindudele toiduks. Kõrretüükad peaksid põllule jääma vähemalt veebruari-märtsini (Suurbritannia tingimustes) [1,8].

Kirjandus

1. Evans AD, Armstrong-Brown S, Grice PV. The role of research and development in the evolution of a “smart” agri-environment scheme. Asp Appl Biol 2002;67:253–64.
2. Gillings S, Newson SE, Noble DG, Vickery JA. Winter availability of cereal stubbles attracts declining farmland birds and positively influences breeding population trends. Proc R Soc B Biol Sci 2005;272(1564):733–9. https://doi.org/10.1098/rspb.2004.3010.
3. Butler SJ, Bradbury RB, Whittingham MJ. Stubble height affects the use of stubble fields by farmland birds. J Appl Ecol 2005;42(3):469–76. https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2005.01027.x.
4. Huusela-Veistola E, Hyvanen T. Rotational fallows in support of functional biodiversity. IOBC/Wprs Bull 2006;29:61–4.
5. Boardman J, Bateman S, Seymour S. Understanding the influence of farmer motivations on changes to soil erosion risk on sites of former serious erosion in the South Downs National Park, UK. Land Use Policy 2017;60:298–312. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2016.10.043.
6. Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.
7. Benton TG, Vickery JA, Wilson JD. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends Ecol Evol 2003;18:182–8.
8. gov.uk. AB2: Basic overwinter stubble. Countrys Steward Grants 2013.