Raja "mardikapeenraid" ehk putukapankasid

Pane tähele!

  • Mardikapeenrad on lihtsasti loodavad, hooldatavad ja vajadusel mujale liigutatavad.
  • Mardikapeenar pakub talvitumis- ja elupaika röövtoidulistele putukaliikidele ja pisiimetajatele, kes pakuvad looduslikku kahjuritõrjet.
  • Vanemad mardikapeenrad võistlevad elurikkuse poolest raskemini hooldavate kooslustega nagu põlluäärsed ribad ja hekiread.
  • Tegevusele antud teaduspõhiste katsete põhjal hinnang tõenäoliselt tulemuslik. Rajamise töömahukus ja kulu hinnatud keskmine ning hooldamise töömahukus hinnatud lihtne, kulu odav.

Mis on mardikapeenrad

Madikapeenrad või teise nimega mardikakünkad või putukapangad (ingl. beetle bank) on 2–4 m laiune ning umbes poole meetri kõrgused mullaribad, mis kulgevad ühest põllu otsast teise. Ribale külvatakse erinevate kõrreliste seemneid [1], et luua elupaik erinevatele selgrootutele nagu mardikalised, liblikad ja ämblikulaadsed jt. [2,3].

Milleks on kasulikud

Mardikapeenrad aitavad luua elurikka koosluse ning pakuvad põllumaa sees varju kasulikele liikidele, kes traditsioonilises maastikus talvituks harimata põlluservades või hekkides. Mardikapeenraid eelistatavad tavaliselt liigid, kes toituvad taimekahjuritest. Neilt võib leida arvukalt röövtoidulisi lülijalgseid, nagu jooksiklased ja ämblikulaadsed, aga ka tolmeldavaid putukaliike [1–4]. Seetõttu on mardikapeenardega põldudel tuvastatud efektiivne looduslik kahjuritõrje (põllul kuni kolmandiku võrra vähem lehetäisid) [4] ning seega väiksem vajadus keemiliseks putukatõrjeks. Samuti pakub küngas elupaika ka pisiimetajatele (pisihiir [5]), lindudele (nurmkana [6]) ja paljudele teistele. Lisaks võib mardikapeenar ära hoida erosiooni ja põllumajanduslike kemikaalide äravoolu, kui see paigutada voolu suunaga risti ning jälgida, et künka paigutus ei juhiks vett soovimatul viisil [1,7].

Kuidas rajada

Mardikapeenart on võimalik rajada ettevaatlikult kahes suunas kündes, et tekitada umbes 0,4–0,5 m kõrge ja 2–4 m lai kõrgendik põllu ühest servast teise. Peenra otstesse võib jätta piisavalt ruumi (kuni 25 m), et tagada masinate ligipääs põllule [1,2,8]. Riba paigutust tuleb silmas pidada, et see ei juhiks vett soovimatul viisil, kuna sellisel juhul võib künka olemasolu hoopis soosida erosiooni ja äravoolu [1].

Mardikapeenrale külvatavat seemnesegu valides tuleks lähtuda liikidest, mis on kohalikud ning milles on mättaid moodustavate kõrreliste seemneid, nagu näiteks kerahein (Dactylis glomerata) või põldtimut (Phleum pratense) [1]. Mättad tekitavad putukatele soodsa keskkonna talvitumiseks [4].

Kuidas hooldada

Mardikapeenraid ei tohi väetada, pihustada herbitsiidiga ega töödelda mingi muu kemikaaliga ning tuleb olla tähelepanelik, et ülejäänud põllumaad kemikaalidega piserdades need tuulega künkale ei kanduks [1,3]. Kui künkale tekib invasiivseid või kahjulikke umbrohuliike, võib neid paikselt herbitsiidiga tõrjuda. Esimese suve jooksul võib olla vajalik küngast mitu korda niita, kuid hiljem vaid piisavalt tihti, et vältida puittaimede kasvu [1]. Kahe-kolme aasta jooksul kujuneb mardikapeenrale sobiv kooslus tõhusa kahjuritõrje toimimiseks [9].

Kuigi mardikapeenraid on lihtne vastavalt vajadusele lammutada ja taasluua [2], on elurikkus ja seega künka pakutavad looduse hüved suurimad vanemate mardikapeenarde puhul. Aegamööda võib lasta mardikapeenardest looduslikult kujuneda hekiriba, kuid siis muutuvad nad püsivaks [10].

Putukapeenrad võib jätta ka põlluservadesse. Heki ja põllu vahel paiknedes kaitseb see ühtlasi ka heki elustikku. Foto: Glyn Baker, CC BY-SA 2.0

Kirjandus

  1. Home-Grown Cereals Authority (HGCA). Beneficials on farmland: identification and management guidelines. Beetle banks 2008.
  2. Thomas SR, Goulson D, Holland JM. The contribution of beetle banks to farmland biodiversity. Asp Appl Biol 2000;62:31–8.
  3. Thomas MB, Wratten SD, Sotherton NW. Creation of “island” habitats in farmland to manipulate populations of beneficial arthropods: predator densities and species composition. J Appl Ecol 1992;29(2):524–31. https://doi.org/10.2307/2404521.
  4. Collins KL, Boatman ND, Wilcox A, Holland JM, Chaney K. Influence of beetle banks on cereal aphid predation in winter wheat. Agric Ecosyst Environ 2002;93(1–3):337–50. https://doi.org/10.1016/S0167-8809(01)00340-1.
  5. Bence SL, Stander K, Griffiths M. Habitat characteristics of harvest mouse nests on arable farmland. Agric Ecosyst Environ 2003;99(1):179–86. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S0167-8809(03)00137-3.
  6. Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.
  7. Grismer ME, O’Geen AT, Lewis D. Vegetative filter strips for agricultural nonpoint source pollution control 2006:7. https://doi.org/10.13031/2013.31033.
  8. Collins KL, Boatman ND, Wilcox A, Holland JM. A 5-year comparison of overwintering polyphagous predator densities within a beetle bank and two conventional hedgebanks. Ann Appl Biol 2003;143(1):63–71. https://doi.org/10.1111/j.1744-7348.2003.tb00270.x.
  9. Piirimäe K. Ökosüsteemide teenused põllumajanduses. SA Eestimaa Looduse Fond; 2011.
  10. Thomas SR, Noordhuis R, Holland JM, Goulson D. Botanical diversity of beetle banks: Effects of age and comparison with conventional arable field margins in southern UK. Agric Ecosyst Environ 2002;93(1):403–12. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S0167-8809(01)00342-5.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTolmeldajadMuud lülijalgsed

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine

Rakendamine

  • Haritav maa
  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu Fond