Kuidas leida Eestis tasakaal põllumajandustootmise ja keskkonnahoiu, toidu varustuskindluse tagamise ning kliimaeesmärkide täitmise vahel? Saates diskuteerivad regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde ja Eestimaa Looduse Fondi koordinaator Laura Uibopuu. Saatejuht Arp Müller.
Vikerraadio 5. märtsi Reporteritunnis räägiti lähemalt eesmärkidest, mida Eestis kliimamuutusega kohanemisel seada, millised on keskkonnasõbralikuma põllumajanduse viisid, mida kasutada ja millised on väljakutsed, millele kohalikus toidutootmises tähelepanu pöörata.
Lagedad põllumajandusmaastikud on talvisel perioodil loomadele keeruline elupaik. Seal puudub looduslik varjumispaik, mis kaitseks neid külmade tuulte ja ekstreemsete ilmastikuolude eest. Lisaks on toiduressursside kättesaadavus piiratud, kuna lagedad alad ei paku loomadele toitu ega peitumiseks vajalikku taimkatet. Seetõttu leidub põllumajandusmaastikes talviti põhiline elu servaelupaikades, milleks on hekid, põllu ääres olevad rohuribad, metsaservad, põllusaared, veekogude kaldavöötmed, kivikalmed jms mitmekesistavad maastikuelemendid.
Hekid, üksikud puud, metsatukad ja põõsastikud kujutavad endast olulisi talviseid varjumispaiku põllumajandusmaastikes, pakkudes lindudele ja väikestele imetajatele elutähtsat kaitset ja toitumisvõimalusi. Näiteks talvikesed ja leevikesed kasutavad hekke ja põõsastikke mitmekesise toidu, nagu marjad ja seemned, hankimiseks. Sarnaselt kasutavad väiksemad imetajad neid varjupaigana, kus nad saavad kaitset külmade ilmastikutingimuste ja kiskjate eest ning otsida toitu lumikatte alt.
Põllule jäetud kõrretüükad on samuti talvistes põllumajandusmaastikes olulised, kuna pakuvad lindudele ja väikeimetajatele toitu ja osaliselt ka varjevõimalust kiskjate ja külma tuule eest. Seega on kõrretüükad lisaks mullaerosiooni vähendamisele head ka elurikkuse soodustamiseks.
Kõrgemad taimed pakuvad linnule energiarikast toitu ja pelgupaika
Põlluservas, söötidel ja rohumaaribadel kasvavad kõrgekasvulised looduslikud taimed, nagu harilik puju, ohakad ja takjad mängivad talvises põllumajandusmaastikus olulist rolli lindude toidulaual. Kuigi neid taimi peetakse sageli umbrohtudeks, on nende seemned talveperioodil lindudele väärtuslik toit ja oluline energiaallikas. Näiteks urvalinnud ja ohakalinnud armastavad väga nende seemnetega maiustada, kuna nad sisaldavad olulisi toitaineid, mis aitavad lindudel säilitada energiat ja kehatemperatuuri talve karmides tingimustes.
Samuti võivad kõrgekasvulised taimed, mis talveks ei lamandu, pakkuda varjupaika ja kaitset lindudele, kes otsivad peidupaika külmade tuulte ja kiskjate eest. Seega, kuigi ohkad ja pujud võivad olla põllumeestele mureallikaks, on nende ökoloogiline roll talvistes põllumajandusmaastikes märkimisväärne, tagades lindudele olulise toiduvaru ja varjupaiga.
Lisaks on hekid, põõsastikud, puud ja rohumaaribad head talvitumispaigad mitmetele põllumajandusmaastikus kasulikele putukatele, kes on põllukahjurite looduslikud vaenlased või põllukultuuride tolmeldajad. Näiteks lepatriinud, rohutirtsud, jooksiklased ja sirelased talvituvad sageli hekkides ja rohumaaribades, kus nad peituvad puukoore all, maapinnaõnarustes, lehtede vahel või rohumätaste all, oodates seal kevadet, et taas välja tulla.
Talvised põllumajandusmaastikud, mis on rikastatud hekkide, rohumaaribade ja teiste maastikuelementidega, moodustavad keeruka ökosüsteemi, mis tagab elupaiga oluliselt rohkematele liikidele kui suured lagedad põllumaad. Hoolimata esmapilgul lihtsatest elementidest, on need paigad olulised mitte ainult loomade ellujäämiseks talve jooksul, vaid ka põllukahjurite looduslike vaenlaste talvitumiskohana. Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu nende maastikuelementide kaitsmisele, et säilitada tasakaalu inimtegevuse ja looduskeskkonna vajaduste vahel talvistes põllumajandusmaastikes.
Põllumaastike mitmekesistamise katsed algasid tänavu
2023. aastal alustati projekti „Loodusrikas Eesti” raames koostöös mitmete tootjatega nende põllumaade mitmekesistamisega, et talvine elupaik oleks olemas põllumaastikest sõltuvatel liikidel. Tööde käigus pööratakse tähelepanu viisidele, mis aitavad leida ökosüsteemi toimima panemiseks põldudel ja jätaks põllumajandajatele piisava kulutõhusa tootlikkuse. Töödega jätkatakse 2024. aastal. Samuti seiravad Tartu Ülikooli maastikeelurikkuse töörühma teadlased loodud elementide mõju meie looduslikule elurikkusele. Niimoodi saame tulevikus paremini talvitumiseks sobivaid elu- ja toitumispaiku meie looduses ja toidutootjatele sobivamad viisid Eesti maastike mitmekesistamiseks.
Tartu Ülikooli maastike mitmekesisuse töörühma teadlane Krista Takkis räägib rahvusringhäälingu saates „Ökoskoop“ põllumajandusest läbi elurikkust uuriva teadlase perspetsiivi ja taastava põllumajanduse võimalustest ja hüvedest tootjatele. Saates räägivad ka põllumajandus- ja regionaalministeeriumi asekantsler Madis Pärtel ning põllumajandusettevõtjadKarl Lindam ja Jakob Johan Lindam Aru Põllumajanduse OÜ-st. Saatejuht on Kristo Elias.
Rohumaaribad on põllumassiivide mitmekesisemaks muutmise viis, kus sobiva seemnesegu külvamisel saab põllu kasuritele luua paremad tingimused. Samuti on selline maastiku mosaiiksemaks muutmine soodne kohalikule loodusele. Videos on näha Sadala Agro põllule esimeste katseribade rajamine 2023. aaastal.
Loodussõbralikuma põllumajanduse eestvedajad (MTÜ Northern Roots) organiseerisid 7.novembril infopäeva taastavast põllumajandusest koos Sadala Agro maade külastamisega. Suurele hulgale kohale tulnud põllumajandustootjatele tutvustas Tartu Ülikooli taastava põllumajanduse spetsialist Kristiina Jürisoo elurikkuse tähtsust kliimamuutuste olukorras, seoseid looduskeskkonna ja põllumajandusmaastike vahel. Samuti tutvustati erinevaid põllumajandusvõtteid ja võimalusi, mida teadlaste ja kohalike tootjatega koostöös katsetatakse.
Kristiina Jürisoo tutvustas taastava põllumajanduse vajadust ja võimalusi, mida koostöös põllumajandajatega loodusteadlased katsetavad
Tootjatele on oluline teada saada, mida taastav põllumajandus täpselt endast kujutab ja mida selle all Eestis tehakse ja mida veel proovitakse. Ka kohapeal tõdeti, et infovajadus sel teemal on suur ja katsetamine koos sisendiga teadlaste poolt on põllumeestele hädavajalik.
Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühmal on alanud koostöö mitmete tootjatega, kes enda põldudel katseid teevad. Üks neist on Sadala Agro, kelle põlde ka infopäeval külastati. Otsekülvi ja minimaalset künni tulemusi nägid kohaletulnud oma silmaga.
Sadala Agro põllu külastamine, kus tutvuti otsekülvi tulemustega
Sadala Agro on koostöös Tartu Ülikooli teadlaste ja ekspertidega enda tootmismaale rajanud rohumaaribad. Katseala valiti selline, mis sobis nii tootjale, kui ka teadlastele teaduslike mõõtmiste ja seire läbiviimiseks järgmistel aastatel. Lisaks vajalikule infole talunikele, võimaldab saadav teadmine loodushoidlikumate põllumajandamispraktikatele ka riiklikke toetusmeetmeid planeerida.
Sadala Agro rohumaaribade rajamine kevadel 2023
Kõik põllumajandustootjad, kes soovivad Tartu Ülikooli teadlastega koostööd teha, võtke ühendust.
Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.
Puisniidud on regulaarselt niidetava looduslike rohttaimede ning hõredalt paiknevate puude ja põõsastega alad, kus saavad kasvada väga mitmekesiste nõudlustega taimeliigid. Puisniitudel leidub vähemalt 30% meie kaitstavatest taimeliikidest ning nende alade mitmekesised tingimused on aluseks putuka-, samblike- ja mullaelustiku ning linnustiku liigirohkusele.
„Puisniite taastades aitame säilitada meie pärandkultuuri ja maastike olulist osa,» ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. «Meie puisniitudest on alles väga vähe ja enamus neist on võsastunud või lausa metsa kasvanud. Seepärast on järjest olulisem puisniitude taastamine ja sellele teemale tähelepanu pööramine,“ rõhutas Vakra.
Puisniidud hakkasid kiirelt kaduma 20. sajandi esimesel poolel ning möödunud saja aasta jooksul vähenes puisniitude pindala Eestis sada korda.
2023. aasta jooksul korraldatakse koos keskkonnakaitse organisatsioonidega üle Eesti palju üritusi, millest on oodatud osa saama kõik huvilised. Oluliselt rohkem toimub puisniite tutvustavaid ja kogukondi kaasavaid sündmusi. Kaasatakse nii kohalikke kui tutvustakse meie puisniite väliskülalistele.
Alanud aastal on ka Eestimaa Looduse Fondi talgud pühendatud puisniitudele ja seal elavatele liikidele. Peamine osa talgutööst ja õpitubadest korraldatakse tänavu suvel. „Puisniidud on loodustalgulistele tõelisi elamusi pakkunud. Kui puisniit on avatud ja hooldatud, siis on sealne loodusilu vabatahtlikke ikka ahhetama pannud. Talgutöö puisniidul on kosutav nii hingele kui ka tervele kehale. Õpetame talgulisi vikatiga niitma liigirikkamais paigus Eestis,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Katrin Loss.
ELFi talgud on 2023. aastal pühendatud puisniitudele. Selleks puhuks tegi logo Ülle Ottokar
Puisniitude hoolduspindala suurendamisele aitab kaasa aasta tagasi alanud WoodMeadowLIFE projekt. „Lisaks teadlikkuse tõstmisele on projekti eesmärk taastada Eestis ja Lätis kokku 700 hektarit puisniite ja luua jätkusuutlikud lahendused puisniitude hooldamiseks,“ ütles projektijuht Heidi Öövel. „Puisniitude teema-aastal toome esile ja tutvustame meie kõige liigirikkamaid pärandkooslusi senisest rohkem. Selleks oleme planeerinud erinevaid tegevusi nagu õppepäevad, matkad, rahvusvaheline suvekool ning konverents.“
Riiklik eesmärk 2027. aastaks on hooldada puisniite 2000 hektaril. 2022. aastal hooldasid 140 talunikku ligikaudu 1163 hektarit puisniite.
