Meie taastava põllumajanduse spetsialist käis Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud õppereisil Põhja-Saksamaal, et tutvuda märgalaviljeluse suundadega. Saksamaal on palju märgalasid põllumajanduseesmärkidel kuivendatud, mida nüüd üritatakse taastada ja leida lahendusi, kuidas selliseid alasid edasi kasutada. Erinevate projektide käigus uuritakse nt pilliroo, hundinuia, turbasammalde kasvatamist ning vesipühvlitega karjatamist. Turul tootmiseks on end tõestanud pilliroog (katused, joogikõrred, soojustus), muu on katsetamisjärgus. Hundinuias nähakse potentsiaalset ehitus- ja isoleermaterjali, kuid hundinuia kasvatamisel ilmnesid ka väljakutsed- koristamise hetkeks on tõlvikud nö vatitaolised ning neid tuleb töödelda lehtedest erinevalt, tehnoloogia eri osade korjamiseks on aga alles arendamisel. Vähe lagunenud turbasammalt kasutataks aianduses kasvusubstraadina. Vesipühvleid peetakse nii piima, liha kui naha saamiseks. Märgadel niitudel on vesipühvlitega karjatamine olnud edukas, kuna nad ei ole nõudlikud- lähevad märjematesse kohtadesse ja söövad madalama kvaliteediga taimestikku kui veised ning saavad Saksamaa talvetingimustes ka hästi hakkama.
Märgalaviljeluse ulatuslik kasutuselevõtt eeldab põllumajanduspoliitikat, millega kehtestatakse talunikele ja maaomanikele selged stiimulid, mis muudaksid kestva märgalaviljeluse ka neile kasulikuks.
Loe Saksamaa märgalaviljeluse õppereisist ka Eestimaa Looduse Fondi maaelublogist.
Märgalaviljelus - mis ja milleks see on?
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on võtnud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. (Alllikas: Eestimaa Looduse Fond)
Teema kohta on võimalik rohkem materjali leida Eestimaa Looduse Fondi lehelt
