Karjata võimalusel koos erinevaid loomaliike

Pane tähele!

  • Karjata võimalusel koos erinevaid loomaliike.
  • Karjatamisel väldi liiga suurt loomkoormust, karjata keskmisel või madalamal koormusel.
  • Kasuta parasiitide vähendamiseks võimaluse korral sobivaid karjatamisaegu ning karjamaade ja karjatatavate liikide vahetamist.
  • Reguleeri karjatuskoormust erinevate koplite vaheldumisi kasutamisega.
  • Võimalusel lase karjamaal paari aasta tagant üks aasta puhata.
  • Tegevusele ei ole antud teaduspõhiste katsete põhjal hinnangut, võimalus teadlastega koostöös uurida.

Karjatamine

Rohumaade hooldamisel tuleks kasutada erinevaid majandamisvõtteid. Kasulik on, et nii ajas kui ruumis varieeruvad karja tüübid (lambad/veised/hobused/kitsed), karjatamiskoormused (intensiivsema ja mõõduka karjatamisega perioodid ja alad vaheldumisi). Lisaks mõjub hästi väiksemate segakarjade pidamine, aeg­ajalt karjatamata piirkondade tekitamine jms võtted [1].Kuna eri loomad eelistavad erinevaid taimi, ei jää segakarjatamise korral vohama dominantliike ja lisaks aitab samal alal eri loomade karjatamine vähendada parasiitide mõju - taimedega sisse söödud parasiidid nakatavad üldjuhul ainult oma peremeesloomaliiki [2].

Kariloomade valik tuleks teha arvestades koosluse iseloomu. Kõrgemad ja kuivemad alad sobivad hästi lammastega hooldamiseks, kuid niisked ja madalad alad vajavad veiseid või hobuseid, et pilliroogu tõrjuda. Veised liiguvad ka pehme pinnasega, mudastes lahesoppides, kuhu hobused ei lähe [2].

Milleks on kasulik

Karjatamine loob taimedele mitmekesiseid kasvukohti, mis omakorda on olulised lindudele, kahepaiksetele ja selgrootutele toitumispaigaks [3]. Näiteks loob karjatamine elupaiku erinevatele loomade sõnnikut ümber töötlevatele mardikatele, kes omakorda on olulised mulla seisukorra parandamisel õhutades mulda, mis mõjutab taimekoosluste kujunemist ja produktiivsust [4,5].

Loomad tuleks karjamaadele viia võimalikult vara, üldjuhul maikuus kui taimed kasvama hakkavad ning on noored ja mahlased, puitunud taimi loomad meelsasti ei söö. Rohumaade perioodilisel karjatamisel on taimed pikemat aega võrsumise faasis, taimede juuresüsteem laieneb ja tugevneb, mis omakorda moodustab kihi, mis kaitseb mulda otseste päikesekiirte eest ja aitab mullas niiskust hoida [3].



Kirjandus

1. Helm, A. (2019). Loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest, väärtustest ja kasutusest. Juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

2. Lotman, S., Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava.

3. Jamieson, A. (2013). Lihaveisekasvatus pärandkooslustel. Tartu: SA Eestimaa Looduse Fond.

4. Manning, P., Slade, E. M., Beynon, S. A., & Lewis, O. T. (2016). Functionally rich dung beetle assemblages are required to provide multiple ecosystem services. Agriculture, Ecosystems & Environment, 218, 87–94. doi: 10.1016/j.agee.2015.11.007

5. Nervo, B., Caprio, E., Celi, L., Lonati, M., Lombardi, G., Falsone, G., & Rolando, A. (2017). Ecological functions provided by dung beetles are interlinked across space and time: Evidence from 15N isotope tracing. Ecology, 98(2), 433–446. doi: 10.1002/ecy.1653.

Elustikurühmad

TaimedMuud lülijalgsedMullaelustik

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Süsiniku sidumine
  • Mulla kvaliteet
  • Erosiooni takistamine

Rakendamine

  • Püsirohumaa
  • Liigirikas püsirohumaa
  • Pärandniidud
Tartu ÜlikoolLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu Fond