Muuda osa viljelusmaast ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks
Pane tähele!
Viljelusmaa muutmine ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks loob sobiva elupaiga arvukatele liikidele, kuigi on ka liike, mis võivad selle tagajärjel kannatada.
Oluline kasu on karjamaa loomisel toitainete leostumise takistamisele ning süsiniku sidumise suurendamisele.
Eelkõige on selline muutus aladel, mis on põllupidamiseks vähem sobivad ning kus ei esine põllumaadega seotud ohustatud liike.
Karjamaade majandamisel on oluline soodustada elurikkust läbi maastikulise mitmekesisuse ning majandamise variatiivsuse.
Tegevusele ei ole antud teaduspõhiste katsete põhjal hinnangut, võimalus teadlastega koostöös uurida.
Milleks on kasulikud
Viljelusmaa muutmine ekstensiivselt kasutatavaks karjamaaks vähendab oluliselt lämmastiku leostumist (eriti liivastel muldadel) [1,2], suurendab süsiniku sidumist mulda [3–5], vähendab erosiooni [2,6] ning suurendab mulla elurikkust [7,8]. Samuti on rohumaadel, sh. ekstensiivselt karjatatavatel, kõrgem taimede, putukate ja lindude mitmekesisus [9–12], kuigi on ka linde, kelle ohtrus võib pigem väheneda (maaspesitsevad põllulinnud nagu nurmkana ja põldlõoke) [13,14].
Kuidas teostada
Karjamaaks on parem muuta põllud, mis on väheviljakad või erosioonitundlikes kohtades ega ole elupaigaks ohustatud liikidele (vaata ka). Turvasmuldadel jt. niisketel aladel tuleb hoolega jälgida, et mulda ei läheks karjatamisel sõnniku ja uriiniga liigset lämmastiku, mis eriti niiskes keskkonnas kipub kergesti välja leostuma [15–17] (vaata ka). Paremini sobib karjatamine kuivadele, kivistele ja vahelduva reljeefiga aladele [18].
Liigirikaste rohumaade taastamisest on võimalik lähemalt lugeda siit, kuid lisaks niitmisele on võimalik hakata juba esimesel sügisel ala madalal koormusel karjatama. Kui endisel põllumaal on liiga kõrge mullaviljakus, siis võib alal enne rohumaa seemnete külvamist kasvatada paar aastat näiteks otra mullaviljakuse vähendamiseks (loe lähemalt).
Loodavatele karjamaadele võiks istutada ka puid (ning rajada või kasutada ära ka teisi olemasolevaid maastikuelemente) loomadele varju pakkumiseks ning elurikkuse soodustamiseks [11,19] (vaata ka). Rootsis on soovitatud, et karjamaa pinnast võiks isegi üle 10% olla kaetud puittaimedega, et pakkuda lindudele paremaid pesitsus- ja toitumisvõimalusi ühekorraga [19].
Kuidas hooldada
Hooldamisel on hea kasutada traditsioonilisi võtteid [10,20] nagu rotatsiooniline karjatamine, ajutiste aedade kasutamine ning võimalusel alustada vähemalt osadel aladel karjatamisega hiljem [11,20]. Karjatamist võib kombineerida ka niitmisega (karjatada suve lõpus peale niitmist), sest mõnedele liikidele on just selline majandamisviis sobivaim [10,21]. Aladel, kus leidub rukkirääke, on parem karjatada mitte enne kui 1. augustil, et linnupojad jõuaksid enne karjatamise algust kasvada piisavalt suureks [12].
Madala või keskmise koormusega karjatamine (sõltuvalt keskkonnatingimustest) on sobivaim nii rohustu struktuuri kui ka taimede ja loomade liigirikkuse huvides [9,11,22–24]. Rohukamarale on ka hea, kui karjatada koos erinevaid loomi [11,18]. Elurikkuse huvides on parim, kui varieerida karjatamiskoormust ning -ajastust nii alade siseselt kui erinevatel karjamaadel maastiku lõikes [10,20].
Kersebaum KC, Steidl J, Bauer O, Piorr H-P. Modelling scenarios to assess the effects of different agricultural management and land use options to reduce diffuse nitrogen pollution into the river Elbe. Phys Chem Earth, Parts A/B/C 2003;28(12):537–45. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S1474-7065(03)00090-1.
Lord EI, Anthony SG, Goodlass G. Agricultural nitrogen balance and water quality in the UK. Soil Use Manag 2002;18(4):363–9. https://doi.org/10.1111/j.1475-2743.2002.tb00253.x.
Conant RT, Paustian K, Elliott ET. Grassland management and conversion into grassland: effects on soil carbon. Ecol Appl 2001;11(2):343–55. https://doi.org/10.1890/1051-0761(2001)011[0343:GMACIG]2.0.CO;2.
Leifeld J, Bassin S, Fuhrer J. Carbon stocks in Swiss agricultural soils predicted by land-use, soil characteristics, and altitude. Agric Ecosyst Environ 2005;105(1–2):255–66. https://doi.org/10.1016/j.agee.2004.03.006.
Ostle NJ, Levy PE, Evans CD, Smith P. UK land use and soil carbon sequestration. Land Use Policy 2009;26:274–83. https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2009.08.006.
Nunes AN, de Almeida AC, Coelho COA. Impacts of land use and cover type on runoff and soil erosion in a marginal area of Portugal. Appl Geogr 2011;31(2):687–99. https://doi.org/10.1016/j.apgeog.2010.12.006.
Menta C, Leoni A, Gardi C, Conti FD. Are grasslands important habitats for soil microarthropod conservation? Biodivers Conserv 2011;20(5):1073–87. https://doi.org/10.1007/s10531-011-0017-0.
Keith AM, Boots B, Hazard C, et al. Cross-taxa congruence, indicators and environmental gradients in soils under agricultural and extensive land management. Eur J Soil Biol 2012;49:55–62. https://doi.org/10.1016/j.ejsobi.2011.08.002.
Vickery JA, Tallowin JR, Feber RE, et al. The management of lowland neutral grasslands in Britain: Effects of agricultural practices on birds and their food resources. J Appl Ecol 2001;38(3):647–64. https://doi.org/10.1046/j.1365-2664.2001.00626.x.
Bonari G, Fajmon K, Malenovský I, et al. Management of semi-natural grasslands benefiting both plant and insect diversity: The importance of heterogeneity and tradition. Agric Ecosyst Environ 2017;246:243–52. https://doi.org/10.1016/j.agee.2017.06.010.
Peepson A, Talvi T. Põllumajandusmaastike elurikkus. Tartu: Ökologiliste Tehnoloogiate Keskus; 2014.
Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.
Wakeham-Dawson A, Aebischer NJ. Factors determining winter densities of birds on Environmentally Sensitive Area arable reversion grassland in southern England, with special reference to skylarks (Alauda arvensis). Agric Ecosyst Environ 1998;70(2):189–201. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S0167-8809(98)00148-0.
Williams DR, Child MF, Dicks LV, et al. Bird Conservation. Pages 141-290. Action: Restore or create grasslands. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
Velthof GL, Oenema O. Nitrous oxide fluxes from grassland in the Netherlands: II. Effects of soil type, nitrogen fertilizer application and grazing. Eur J Soil Sci 1995;46(4):541–9. https://doi.org/10.1111/j.1365-2389.1995.tb01350.x.
Koops JG, Van Beusichem ML, Oenema O. Nitrogen loss from grassland on peat soils through nitrous oxide production. Plant Soil 1997;188(1):119–30. https://doi.org/10.1023/A:1004252012290.
van Beek CL, Pleijter M, Kuikman PJ. Nitrous oxide emissions from fertilized and unfertilized grasslands on peat soil. Nutr Cycl Agroecosystems 2011;89(3):453–61. https://doi.org/10.1007/s10705-010-9408-y.
Semm M, Mikk M, Elts J, Lohtaja S. Põllumajandusmaastike loodushoid. Soovitusi talunikele igapäevasteks töödeks. Eesti Loodusfoto; 2003.
Pärt T, Söderström B. The effects of management regimes and location in landscape on the conservation of farmland birds breeding in semi-natural pastures. Biol Conserv 1999;90(2):113–23. https://doi.org/10.1016/S0006-3207(99)00022-1.
Dahlström A, Lennartsson T, Wissman J, Frycklund I. Biodiversity and traditional land use in south-central Sweden: The significance of management timing. Environ Hist Camb 2008;14(3):385–403. https://doi.org/10.3197/096734008X333572.
Mazalová M, Šipoš J, Rada S, Kašák J, Šarapatka B, Kuras T. Responses of grassland arthropods to various biodiversity-friendly management practices: Is there a compromise? Eur J Entomol 2015;112(4):734–46. https://doi.org/10.14411/eje.2015.076.
Klimek S, Richter gen. Kemmermann A, Hofmann M, Isselstein J. Plant species richness and composition in managed grasslands: The relative importance of field management and environmental factors. Biol Conserv 2007;134(4):559–70. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2006.09.007.
Klimek S, Marini L, Hofmann M, Isselstein J. Additive partitioning of plant diversity with respect to grassland management regime, fertilisation and abiotic factors. Basic Appl Ecol 2008;9(6):626–34.
Walker KJ, Stevens PA, Stevens DP, Mountford JO, Manchester SJ, Pywell RF. The restoration and re-creation of species-rich lowland grassland on land formerly managed for intensive agriculture in the UK. Biol Conserv 2004;119:1–18.
