Muuda sõnnik mullaks

Pane tähele!

TULEMUSLIK TEGEVUS

  • Põllule kantavast sõnnikust võib enamus kaotsi minna
  • Õige ajastuse, doseerimise ja laotustehnikaga võib sõnniku efektiivselt saagiks konverteerida
  • Vältides sõnniku kadusid, hoiame veekogud puhtamad

Milleks on kasulik

Pole saladus, et sõnnik annab mullale väärtuslikke toitaineid, aga ka orgaanilist süsinikku, mida mineraalväetised ei anna. Enamikel maailma põldudel toimub tänapäeval süsiniku ja sellega koos orgaanilise aine aine sisalduse langus[1]. Sõnniku lisamisega on seda võimalik kompenseerida.

Samas, osa  nendest väärtuslikest ainetest kandub põllult ära, peamiselt veekeskkonda. Loomakasvatuspiirkondades on see tõsine keskkonnaprobleem. Kanada ja USA piiril paiknevasse Erie järve kanduvast fosforist suur osa pärineb just põldudele kantavast sõnnikust[2],[3]. Üpris sarnases olukorras on Läänemere piirkond, kus esineb olulisel määral sõnnikuga üleväetamist ja muidu ebaefektiivset kasutust[4]. Vaid 55% sõnniku lämmastikust ja 61% fosforist suudetakse konverteerida saaki või põllumajandusloomadesse[5]. Ülejäänu võib täielikult lugeda kaoks.

Sõnnik või sellega seotud toiteelemendid võivad kas otse põllult ära kanduda või siis mullast liigse küllastatuse tõttu välja leostuda[6]. Osa lämmastikust lendub peamiselt ammoniaagina atmosfääri, kust enamus lõpuks veekeskkonda jõuab. Sõnnik moodustabki ligi 50 – 60% globaalsest ammoniaagi heitest[7],[8].

Seetõttu on oluline sõnniku konversioonil mullaks saavutada kõrge efektiivsus, nii et muld oleks viljakam ja ümbritsev keskkond puhtam. Samal ajal vähendab efektiivsem sõnniku kasutus vajadust mineraalväetiste järele.

Läänemere peamine keskkonnaprobleem on eutrofeerumine, mida põhjustab liigne toitaine merre kandumine. Mere puhtaks saamiseks on kehtestatud lämmastiku ja fosfori koormuse vähendamise eesmärgid[9]. Stsenaariumianalüüsi järgi võiks siinses piirkonnas sõnniku efektiivsema mulda viimise abil täita kuni 64% merre voolava fosfori ja kuni 82% lämmastiku koormuse vähendamise eesmärgist[10].

Kuidas teostada

Tänapäeva Eestis on peamine sõnniku vorm vedelsõnnik. Selle mulda ja lõpuks saaki või põllumajanduslooma jõudmise efektiivsus sõltub olulisel määral sõnniku laotuse ajastamisest, kogusest ja tehnikast.

Talveperioodil, lumega kaetud, külmunud, üleujutatud või veega küllastunud põllul on sõnnikulaotus ja üldse väetamine Eestis Veeseaduse järgi keelatud eelkõige just suurte kadude tõttu. Sõnnikulaotus on lubatud ainult soodsate olude korral vahemikus 21. märts kuni 30. november, kusjuures alates aastast 2023 muutub november keelukuuks. Külmal aastaajal on sõnniku mulda integreerumise protsessid aeglased ja kaod seetõttu suured.

Ammoniaaki lendub vähem jaheda, niiske ja tuulevaikse ilmaga. Vältimaks üle väetamist on kehtestatud piirmäärad: sõnnikuga võib mulda anda aastas kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit. Soovitatav on aga lähtuda saagi väetustarbe prognoosist[11]

Oluline on arvestada, et lihtsalt mulla pinnale laotatuna on vedelsõnnik äärmiselt labiilne. Sellelt toimub lämmastiku lendumine ja vihma korral toitainete veekogudesse uhtumine. Seetõttu tuleb sõnnik veekaitse nõuete järgi pärast laotamist 24 tunni jooksul mulda künda. Veelgi efektiivsem on aga sõnniku sisestuslaotus, mille korral sõnnikut ei laotata mitte mulla pinnale, vaid otse mulla sisse.

Lisaks tuleb arvestada, et nii sõnnikule kui selle laotamisele kehtib rida teisi nõudeid ja soovitusi. Vedelsõnniku kuivainesisaldus peab olema alla 10%. Eraldi piirangud kehtivad sõnniku laotamisele suure nõlvakaldega pindadele, veekaitsevöönditele, looduslikele rohumaadele, kaitstavate loodusobjektide piiranguvöönditele. Soomes läbi viidud analüüsis leiti, et harimisvaba (künnivaba) viljelussüsteemi korral on teraviljapõldudel sõnnikuga väetamise efektiivsus suurem ja kaod väiksemad[12].

Nõuded sõnniku kasutamisele ja väetamisele leiduvad Veeseaduses. Täpsemad soovitused tootjaile on koondatud spetsiaalsesse käsiraamatusse[13].


Sisestuslaoturiga viiakse vedelsõnnik otse mulda, minimeerides nõnda toitainete kadu

Kirjandus

  1. Wattiaux MA, PAS, Uddin ME, Letelier P, Jackson RD, Larson RA. INVITED REVIEW: Emission and mitigation of greenhouse gases from dairy farms: The cow, the manure, and the field. Sustainability and Integrated Systems: Invited Review. Applied Animal Science 2019, 35: 238 – 254.
  2. Smith DR, King KW, Williams MR. What is causing the harmful algal blooms in Lake Erie? J of Soil and Water Conservation 2015; 70: 27A – 29A https://doi.org/10.2489/jswc.70.2.27A
  3. Brooker MR, Longnecker K, Kujawisnki EB, Evert MH, Mouser PJ. Discrete Organic Phosphorus Signatures are Evident in Pollutant Sources within a Lake Erie Tributary. Environ Sci Technol 2018; 52: 6771 – 6779. 10.1021/acs.est.7b05703
  4. Hong, B., Swaney, D.P., McCrackin, M. et al. Advances in NANI and NAPI accounting for the Baltic drainage basin: spatial and temporal trends and relationships to watershed TN and TP fluxes. Biogeochemistry 2017; 133: 245–261. https://doi.org/10.1007/s10533-017-0330-0.
  5. McCrackin, M.L., Gustafsson, B.G., Hong, B. et al. Opportunities to reduce nutrient inputs to the Baltic Sea by improving manure use efficiency in agriculture. Reg Environ Change 2018; 18: 1843–1854. https://doi.org/10.1007/s10113-018-1308-8
  6. Wang Z, Zhang TQ, Tan CS, Wang X, Taylor RAJ, Qi ZM, Yang JW. Modeling the Impacts of Manure on Phosphorus Loss in Surface Runoff and Subsurface Drainage. J Environ Qual 2018; 27: 39 – 46. 10.2134/jeq2018.06.0240 
  7. Sommer SG, Hutchings NJ. Ammonia emission from field applied manure and its reduction—invited paper. European Journal of Agronomy 2001; 15: 1 – 15.
  8. Uwizeye A, de Boer IJM, Opio CI, Schulte PO, Falcucci A, Tempio G, ... Gerber PJ.. Nitrogen emissions along global livestock supply chains. Nature Food, 2020; 1: 437–446. https://doi.org/10.1038/s43016-020-0113-y
  9. Backer H, Leppänen JM, Brsendorf AC, Forsius K, Stankiewicz M, Mehtonen J, Pyhälä M, Laamanen M, Paulomäki H, Vlasov N, Haaranen T. HELCOM Baltic Sea Action Plan – A regional programme of measures for the marine environment based on the Ecosystem Approach. Marine Pollution Bulletin 2010; 5: 642 – 649. https://doi.org/10.1016/j.marpolbul.2009.11.016
  10. McCrackin, M.L., Gustafsson, B.G., Hong, B. et al. Opportunities to reduce nutrient inputs to the Baltic Sea by improving manure use efficiency in agriculture. Reg Environ Change 2018; 18: 1843–1854. https://doi.org/10.1007/s10113-018-1308-8
  11. Rütting T, Aronsson H, Delin S. Efficient use of nitrogen in agriculture. Nutr Cycl Agroecosyst 2018; 110: 1–5. https://doi.org/10.1007/s10705-017-9900-8
  12. Laine M, Rütting T, Alakukk, L. et al. Process rates of nitrogen cycle in uppermost topsoil after harvesting in no-tilled and ploughed agricultural clay soil. Nutr Cycl Agroecosyst 2018; 110: 39–49. https://doi.org/10.1007/s10705-017-9825-2
  13. Kasak K, Piirimäe Kr, Vahtrus S. Veekaitsemeetmed põllumajanduses. Käsiraamat tootjale. 2016. SA Eestimaa Looduse Fond. Tartu.

Elustikurühmad

MullaelustikVee-elustik

Looduse hüved

  • Mulla kvaliteet
  • Puhas vesi

Rakendamine

  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange