Toidutootmine ja elurikkus mõjutavad teineteist vastastikku. Eesti ja Euroopa põllumajandusmaastike ja -võtetega on seotud suur osa elurikkusest, kaasa arvatud putukad, soontaimed ja linnud. Elurikas põllumaa on vastupidavam kliimamuutustele ning naudib elurikkuse hüvesid nagu tolmeldamine, terve mullaelustik ning looduslik kahjuritõrje. Põlde ümbritsev elurikkus sõltub jällegi loodust säästvast toidutootmisest. Elurikkuse hoidmine ja sidumine põllumajandusega on olulisem kui kunagi varem ajal, mil kliimamuutus ning elurikkuse hääbumine on ajakohasteks probleemideks osutunud.

Kliimahoidlik toidutootmine viitab süsinikuheitmete vähendamisele läbi heade põllumajanduspraktikate, mis seovad süsiniku mulda ja taimkattesse. See hõlmab endas tõenduspõhiste meetodite kasutamist ja kombineerimist haritaval maal - näiteks võib mulda vähem harida, kasutada orgaanilisi väetiseid, praktiseerida viljavaheldust ja agrometsandust ning leida viise lämmastiku efektiivsemaks kasutamiseks. Püsirohumaadel aga saab süsinikku siduda kaitstes turvasmuldasid, tõstes veetaset kuivendatud aladel ning soosides liigirikkust. Samuti on oluline loomapidamisel loomade tervis, aretus ja söödavalik. Erinevad lahendused tagavad põllumuldade viljakuse ning saagistabiilsuse kui ka suurendatud süsiniku mulda sidumise.