Mis on püsirohumaa

Eesti kontekstis peetakse püsirohumaade all silmas:

1. Liigivaeseid intensiivselt majandatavaid rohumaid, mida iga mõne aasta tagant uuendatakse (kuid mis on asunud sama koha peal vähemalt viis aastat).
2. Väärtuslikke liigirikkaid rohumaid, mida ei ole pikemat aega (vähemalt kümmekond aastat) enam üles küntud ning kus on tänu sellele kujunenud väärtuslikemate liikidega taimekooslus.
3. Ekstensiivselt majandatavaid pool-looduslikke rohumaid.

Seejuures võivad püsirohumaad olla nii niidetavad kui karjatatavad. Ekstensiivselt majandatud püsirohumaad (eelkõige pool-looduslikud rohumaad) on väga liigirikkad kooslused ning nende suurem osakaal maastikus suurendab kogu põllumajandusmaastiku elurikkust, seal hulgas ka just haruldasemate liikide arvu [1–3]. Sellepärast on ka Euroopa Liidu tasandil nõutud, et püsirohumaade pindala põllumajandusmaastikes ei tohi liigselt vähendada. 

Milleks on kasulikud

Püsirohumaa osakaalu suurendamise kasulikkus maastiku lõikes sõltub sellest, milliste koosluste asemel ning mis tüüpi püsirohumaaks ala muudetakse, millised on konkreetse ala keskkonnatingimused ning milline on piirkonna maastik. 

Püsirohumaade rajamine võiks olla eelkõige kasulik siis, kui:

• rajatakse liigirikas või pool-looduslik ekstensiivselt majandatav rohumaa (loe lähemalt) [4,5];
• rohumaad ei rajata mõne kõrgema väärtusega koosluse asemele (näiteks märgala, mets, puisniit jne);
• rajamise tulemusena suureneb maastiku mitmekesisus (näiteks piirkonnas, kus praegu on peamiselt ainult põllumaad) [6–8];
• püsirohumaa rajatakse suure erosiooniohuga alal mulla ärakande vältimiseks;
• tegemist on põllumaadega turvasmuldadel [9], mille muutmisega rohumaadeks (eriti koos ala taasmärjastamisega) on võimalik vähendada süsiniku kadu mullast [10,11] (loe lähemalt);
• tegemist on perioodiliselt üleujutatava alaga [9]; 
• maa on olnud viljelusmaa ainult lühikest aega ning muutused mullatingimustes on seetõttu väiksemad [12];
• rajataval rohumaal plaanitakse karjatada lihaveiseid või lambaid (ekstensiivselt) [9];
• ümbruskonnas on piisavalt hea kvaliteediga rohumaid, kust seemned ja loomad saavad rajatavale alale liikuda ning selle liigirikkust suurendada [10].

Püsirohumaade rajamine ei pruugi olla kasulik või võib isegi olla kahjulik, kui:

• kavas on rajada intensiivselt majandatav rohumaa [13];
• mullaviljakus alal on liiga kõrge (sage probleem endistel põllumaadel) ning taastatav kooslus ei saa seetõttu olla kuigi mitmekesine [10,14];
• rohumaaks muudetaval põllul pesitsevad haruldased põllulinnud nagu põldlõoke ja nurmkana, kelle elupaigaks ei sobi intensiivselt majandatavad rohumaad [13,15];
• rohumaaks muudetaval põllul esineb ohtralt haruldasi väärtuslikke umbrohtusid (näiteks rukkilill ja äiakas), mis rohumaadel ei kasva [16];
• rohumaa rajamisega väheneb maastiku mitmekesisus [6–8].

Kasude ja kahjude hindamisel tasub pidada silmas teisigi kohalikke tingimusi, siin välja toodud nimekirjad ei ole ammendavad.

Rohumaade osakaalu suurendamine maastikus põllumaade arvelt võib tuua kasu mulla elurikkuse ning orgaanilise aine (ja seal hulgas süsiniku) sidumise huvides, mis on suuremad rohumaadel [17–19], kuigi nende elurikkuse ja funktsioonide taastumine võib võtta aastakümneid [20]. Samuti vähendab põllumaa rohumaaks muutmine toitainete leostumist ja erosiooni [21].

Püsirohumaade osakaalu suurendamisel kogu maastiku elurikkuse ning looduse hüvede toimimise tagamiseks on seega vajalik lähtuda kohalikest tingimustest, võimalustest ning eesmärkidest, et tagada kogu maastiku lõikes kasulik tulemus ning vältida võimalikke kahjulikke tagajärgi.

Kuidas teostada

Lähtudes eelpool nimetatud teguritest (ja ka teistest kohalikest tingimustest) saab välja valida sobivad alad, mille arvelt püsirohumaade pindala suurendada ning valida, millist tüüpi ala soovitakse rajada. Konkreetsed tegevused sõltuvad kohalikest tingimustest ning soovitavast sihtkooslusest.

Liigirikaste rohumaade taastamisest ja hilisemast hooldamisest on võimalik lähemalt lugeda siit ning püsirohumaade taastamisest turvasmuldadel siit.

Kui rohumaa taastamist võib raskendada mulla kõrge toitainete sisaldus, siis võib enne taastamist paar aastat kasvatada põllul ilma kompleksväetiseta otra, mis eemaldab üleliigse fosfori mullast efektiivsemalt kui toitainete eemaldamine heina või karjatamisega. See võte on eriti efektiivne, kui samal ajal lisada vähesel määral lämmastikväetist (ammooniumnitraati), mis võimaldab taimedel suurema hulga fosfori jt. elementide eemaldamist, kuid ise taastamist ei takista oma kiire leostumise tõttu. Pärast paariaastast odra kasvatamist toimub rohumaa kujunemine ja väärtuslikuks liigirikkaks koosluseks palju edukamalt, hoides kokku ka kulusid [22].

Kui on rajatud intensiivselt majandatav püsirohumaa, siis elurikkuse soodustamiseks oleks seal vaja niita eelistatult 1–2 aastas (sõltuvalt ka ala produktiivsusest) [23]. Rohumaa uuendamist on parem teha kevadise külviga, et vähendada erosiooni ja toitainete leostumist mullast [24]. 

Kirjandus

1. Kivinen S, Luoto M, Kuussaari M, Saarinen K. Effects of land cover and climate on species richness of butterflies in boreal agricultural landscapes. Agric Ecosyst Environ 2007;122(4):453–60. https://doi.org/10.1016/j.agee.2007.02.011.
2. Öckinger E, Smith HG. Semi-natural grasslands as population sources for pollinating insects in agricultural landscapes. J Appl Ecol 2007;44(1):50–9.
3. Isselstein J, Jeangros B, Pavlu V. Agronomic aspects of biodiversity targeted management of temperate grasslands in Europe – A review. Agron Res 2005;3(2):139–51.
4. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Restore/create species-rich, semi-natural grassland. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
5. Williams DR, Child MF, Dicks LV, et al. Bird Conservation. Pages 141-290. Action: Restore or create grasslands. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
6. Breeze TD, Vaissière BE, Bommarco R, et al. Agricultural policies exacerbate honeybee pollination service supply-demand mismatches across Europe. PLoS One 2014;9(1):e82996. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0082996.
7. Benton TG, Vickery JA, Wilson JD. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends Ecol Evol 2003;18:182–8.
8. Pickett SRA, Siriwardena GM. The relationship between multi-scale habitat heterogeneity and farmland bird abundance. Ecography (Cop) 2011;34(6):955–69. https://doi.org/10.1111/j.1600-0587.2011.06608.x.
9. Kasak K, Piirimäe K, Vahtrus S. Veekaitsemeetmed põllumajanduses. Käsiraamat tootjale. Tartu: SA Eestimaa Looduse Fond; 2016.
10. Manchester SJ, McNally S, Treweek JR, Sparks TH, Mountford JO. The cost and practicality of techniques for the reversion of arable land to lowland wet grassland - An experimental study and review. J Environ Manage 1999;55(2):91–109. https://doi.org/10.1006/jema.1998.0236.
11. Worrall F, Bell MJ, Bhogal A. Assessing the probability of carbon and greenhouse gas benefit from the management of peat soils. Sci Total Environ 2010;408(13):2657–66. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2010.01.033.
12. Ewing JM, Vepraskas MJ, Broome SW, White JG. Changes in wetland soil morphological and chemical properties after 15, 20, and 30 years of agricultural production. Geoderma 2012;179–180:73–80. https://doi.org/10.1016/j.geoderma.2012.02.018.
13. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Convert or revert arable land to permanent grassland. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
14. Janssens F, Peeters A, Tallowin JRB, et al. Relationship between soil chemical factors and grasslands diversity. Plant Soil 1998;202:69–78.
15. Wakeham-Dawson A, Aebischer NJ. Factors determining winter densities of birds on Environmentally Sensitive Area arable reversion grassland in southern England, with special reference to skylarks (Alauda arvensis). Agric Ecosyst Environ 1998;70(2):189–201. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S0167-8809(98)00148-0.
16. Marshall EJP. The impact of landscape structure and sown grass margin strips on weed assemblages in arable crops and their boundaries. Weed Res 2009;49(1):107–15. https://doi.org/10.1111/j.1365-3180.2008.00670.x.
17. Menta C, Leoni A, Gardi C, Conti FD. Are grasslands important habitats for soil microarthropod conservation? Biodivers Conserv 2011;20(5):1073–87. https://doi.org/10.1007/s10531-011-0017-0.
18. Leifeld J, Bassin S, Fuhrer J. Carbon stocks in Swiss agricultural soils predicted by land-use, soil characteristics, and altitude. Agric Ecosyst Environ 2005;105(1–2):255–66. https://doi.org/10.1016/j.agee.2004.03.006.
19. Ostle NJ, Levy PE, Evans CD, Smith P. UK land use and soil carbon sequestration. Land Use Policy 2009;26:274–83. https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2009.08.006.
20. Horrocks CA, Dungait JAJ, Cardenas LM, Heal K V. Does extensification lead to enhanced provision of ecosystems services from soils in UK agriculture? Land Use Policy 2014;38:123–8. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2013.10.023.
21. Lord EI, Anthony SG, Goodlass G. Agricultural nitrogen balance and water quality in the UK. Soil Use Manag 2002;18(4):363–9. https://doi.org/10.1111/j.1475-2743.2002.tb00253.x.
22. Roberts L. Case study: Reversion of arable land to lowland chalk grassland. Farm Wildl 2020. https://farmwildlife.info/2020/08/08/case-study-reversion-of-arable-land-to-lowland-chalk-grassland/ (accessed August 26, 2020).
23. Tälle M, Deák B, Poschlod P, Valkó O, Westerberg L, Milberg P. Similar effects of different mowing frequencies on the conservation value of semi-natural grasslands in Europe. Biodivers Conserv 2018;27(10):2451–75. https://doi.org/10.1007/s10531-018-1562-6.
24. Shepherd MA, Hatch DJ, Jarvis SC, Bhogal A. Nitrate leaching from reseeded pasture. Soil Use Manag 2001;17(2):97–105. https://doi.org/10.1111/j.1475-2743.2001.tb00014.x.