Külvikorraga tagatakse kultuuride saagikus ning mullaviljakuse säilimine ja paranemine. Selleks, et mullas olevaid toitaineid säilitada, tuleb põld ka talvel kultuuride all hoida (lisaks põhikultuuridele ka vahekultuuride kasvatamine) [1].
Vahekultuuride kasutamisega on võimalik vähendada mulla erosiooni ja toitainete ärakannet ning luua paremaid tingimusi põllumajandusmaastikega seotud liikidele. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, tatar) ja heintaimed (ristik, raihein), mis külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel või kevadel teravilja allakülvina, jättes selle kasvama järgmise aasta suveni. Külvikorda planeeritud liblikõielised heintaimed rikastavad mulda orgaanilise aine ja taimetoitainetega ning parandavad mulla struktuuri. Nii saab vähendada mineraalväetiste kasutamist ja taastada või suurendada mulla viljakust [2].
Põldudele külvatud ristikust ja meetaimedest toituvad ka mesilased ja liblikad. Seetõttu on soovitatav jätta talvel kultuuridega kaetud põldude osa võimalikult suureks, et luua talvituvatele liikidele toidu- ja pelgupaikku, ka on sellistel põldudel toitainete väljaleostumine sademete ja lumesulamisveega väiksem. Põllumajandusmaastikke kasutab talvel mitukümmend linnuliiki, lisaks jänesed, rebased, nirgid ja mõned väiksemad närilised [2].
Vaata ka praktilist videot vahekultuuride kasutamisest eesti keeles: https://www.youtube.com/watch?v=tqVXKPyz_kM
1. Mahepõllundus (2001). Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus.
2. Semm, M., Mikk, M., Elts, J., & Lohtaja, S. (2003). Põllumajandusmaastike loodushoid. Soovitusi talunikele igapäevasteks töödeks. Eesti Loodusfoto.
