Mis on lõokeselaigud

Lõokeselaigud on väikesed külvamata laigud keset põllukultuuri (peamiselt taliteravilja), mis on sobilikud põldlõokese (Alauda arvensis) toitumispaigaks. Üheks lõokeselaiguks eraldatakse põllumaast 16–40 m² ning iga hektari kohta peaks olema kaks laiku. Tuleb silmas pidada, et väiksemad lõokeselaigud on palju vähem efektiivsed ning väiksemate laikudega põldudele on ka lõokeste populatsioonitihedus väiksem. Kuna lõokeselaikude kogupindala põllul on väike (umbes 1%), siis ei vähenda need samas põllumaa tootlikkust [1].

Milleks on kasulikud

Euroopas on põldlõokese arvukus langenud intensiivsete põllumajanduslike meetmete tõttu, mis ei jäta lõokestele pesitsemiseks vajalikku elupaika [2]. Lõokeselaigud tagavad, et lindudele on läbi nende pesitsusushooja maastikus olemas sobiliku kõrguse ja tihedusega taimestik, kus nad saavad toitu otsida [2–4]. On näidatud, et põllumaal, kus on lõokeselaigud, esineb rohkem lõokesi ning nad suudavad kasvatada üles kuni 49% rohkem poegi [3,5]. Lisaks söövad lõokesed taimekahjureid, nagu näiteks röövikuid ja nälkjaid, ning ka umbrohtude seemneid [6]. Samuti soosivad lõokeselaigud taimede ja putukate elurikkust põllul [7].

Kuidas rajada

Kõige kasulikum on lõokeselaikude rajamine taliteraviljade põldudele, aga ka talirapsi põldudele [3,8]. Eestis tehtud katsetes on leitud lõokeselaikudel positiivne mõju ka suviteravilja põldudel [9]. Põld võiks olla vähemalt 5 ha suurune ning maastik selle ümber peaks olema avatud. Kui põld piirneb metsa või hekkidega, siis peaks see olema vähemalt 10 ha suurune [8].

Lõokeselaigu rajamiseks on soovitatav seemneid külvates masina külvik 3–5 meetri pikkusel ribal üles tõsta või välja lülitada (sõltuvalt ka külviku laiusest), et luua vähemalt 16 m² külvivaba laik. Teise võimalusena võib ka samas suuruses ala pärast külvi katta herbitsiidiga (kui see näiteks sobib paremini olemasolevate masinatega), kuid see on vähem soovitatav variant [3,8]. Laik ei tohiks olla põllu servale lähemal kui 24 m (parim kaugus servast on isegi 80 m [10]) ega puutuda kokku tehnoradade või elektripostidega [8]. Põllul peaks iga hektari kohta olema rajatud kaks lõokeselaiku [3,8]..

On väga tähtis, et parimaks liigikaitse tulemuslikkuseks võtaks lõokeselaikude loomisest osa samas piirkonnas võimalikult palju põlluharijaid.

Kuidas hooldada

Lõokeselaike võib edaspidi hooldada nagu ülejäänud põllumaad. Laigud peaksid olema kaetud madala ja hõreda rohustuga, siis on nende mõju kõige tõhusam [3,8].

Kirjandus

1. Odderskær P, Prang A, Poulsen JG, Andersen PN, Elmegaard N. Skylark (Alauda arvensis) utilisation of micro-habitats in spring barley fields. Agric Ecosyst Environ 1997;62(1):21–9. https://doi.org/https://doi.org/10.1016/S0167-8809(96)01113-9.
2. European Communities. Management plan for Skylark (Alauda arvensis) 2007–2009. 2007.
3. Schmidt JU, Eilers A, Schimkat M, et al. Effect of Sky Lark plots and additional tramlines on territory densities of the Sky Lark Alauda arvensis in an intensively managed agricultural landscape. Bird Study 2017;64(1):1–11. https://doi.org/10.1080/00063657.2016.1271394.
4. Benton TG, Vickery JA, Wilson JD. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends Ecol Evol 2003;18:182–8.
5. Stoate C, Moorcroft D. Research-based conservation at the farm scale: development and assessment of agri-environment scheme options. Asp Appl Biol 2007;81:161–8.
6. Grzimek B. Family: Larks. In: Hutchins M, ed. Grzimek’s Encycl. Anim. Vol. 9 Birds II. 2nd Edition. Detroit: Gale; 2003;353–4.
7. Smith BM, Jones NE. Effects of manipulating crop architecture on weed and arthropod diversity in winter wheat. Asp Appl Biol 2007;81:31–8.
8. RSPB. Skylark plots. Farming for wildlife. Guidelines overleaf. n.d.
9. Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.
10. RSPB. Conservation management on an arable farm. The Royal Society for the Protection of Birds (RSPB); n.d.