Niida rohumaid räägusõbralikult

Pane tähele!

TULEMUSLIK TEGEVUS

  • Rukkirääk on kogu Euroopas ohustatud lind, kelle püsimist põllumajandusmaastikes on võimalik soodustada räägusõbralike majandamisvõtetega. 
  • Rukkiräägusõbralikuks majandamiseks on vajalik tagada piisav aeg ja toiduvaru poegade üleskasvatamiseks ning jätta lindudele võimalus peituda kiskjate eest.
  • Sobivaid tingimusi poegade kasvatamiseks on võimalik saavutada niitmise ja karjatamise sobiva ajastamise ning ruumilise planeerimisega.

Milleks on kasulik

Rukkirääk on kogu Euroopas ohustatud liik, mille arvukus langeb seoses intensiivse põllumajandusega. Neile ei sobi liiga sagedane ja liiga varane niitmine, aga ka niitude mittemajandamine [1,2]. Rukkiräägu populatsioonide taastumiseks on vajalik, et kaitstud oleks suurem osa populatsioonist (>50%) [2] ning et vähemalt osad linnud suudaksid suve jooksul kasvatada üles kaks pesakonda [1], milleks on vajalik piisavalt kõrge rohustu esinemine pesitsusalal kevadest sügiseni [3,4]. Lisaks rukkirääkudele on mitmed soovitatud hooldusmeetmed kasulikud ka paljudele teistele loomarühmadele ning taimedele [2,5–7].

Kuidas teostada

Rukkirääkude eduka pesitsemise tagamiseks on BirdLife International välja töötatud mitmeid soovitusi, mis hõlmavad nii niitmise aega, viisi kui ka ruumilist ulatust [1]. Kõige kasulikum on niitmine võimalikult hilja, võimaluse korral alles peale 16. augustit. Sellisel juhul on tagatud kõige kõrgem poegade elumus [1,4,6,8–10]. Juhul, kui on vajadus niita varem (näiteks peale 1. augustit), siis kindlasti kasutada räägusõbralikke niitmisviise [1].

Räägusõbraliku niitmise puhul jälgitakse, et:

  1. niitmine toimub siis, kui pojad on üle 2 nädala vanad (täpne aeg sõltub sellest, millal munad muneti) [1];
  2. niitmine toimub keskelt väljapoole. Seejuures on oluline jälgida, et niitmine toimuks kas mõne teise kõrgema rohustuga ala suunas (rohumaa, kesa, kraav, rohumaariba põllu servas) või tuleb jätta ala serva niitmata riba, kuhu linnud saavad varjuda ning kus neile jagub piisavalt toitu edaspidiseks arenguks [1,9,11,12]. Võimaluse korral on ka hea valida niidukid, mille negatiivne mõju elustikule on väiksem [6,7];
  3.  kui ei ole võimalik hiljem niita, siis võib niidetava ala sisse jätta niitmata ribad lindudele pelgupaigaks. Ribad peaksid olema minimaalselt 10 m laiad, poegade huvides pigem isegi 15–30 m laiused [1,13]. Kitsamatesse ribadesse saavad linnud küll ajutiselt peituda, kuid ei jää neisse elutsema, vähendades nii ribade kasulik mõju [13]. Samuti on sulgivatel poegadel raske põgeneda rohkem kui 20–30 m kaugusele (seda nii keskelt-lahku niitmise korral kui ka varjeribade jätmisel). Pelgupaigaks jäetud rohumaaribad võib niita kas sügisel või jättagi sel aastal niitmata [13].

Alternatiivselt soovitatakse Ungaris jätta rukkirääkudele pelgupaigaks niitmata 5–10% alast, kuid kindlasti vähemalt 2 ha suurune laik või riba (see on minimaalne ala, millel emaslinnul veel õnnestub pojad üles kasvatada) ning seda osa alast niita mitte enne kui 15. augustil [4]. Samuti võib lindudele sobida, kui niidetakse kõrgemalt (umbes 20 cm kõrgusel maapinnast), sest siis liiguvad lõiketerad üle lindude ning neile säilib ka varjevõimalus [14].

Karjatamise korral võib viia loomad alale alles peale seda, kui pojad on rohkem kui kaks nädalat vanad (sõltub munade minemise ajast) ning tuleb jälgida, et ümberringi jääb rukkirääkudele pelgupaigaks piisavalt kõrge rohustu, mis vajaduse korral tuleb kariloomadest eraldada aiaga [1,10].

Lisaks on võimalus majanda mosaiikselt või rotatsiooniliselt, et leevendada probleeme ja kulukust seoses vajadusega hiljem niita [1,2]. Selleks on üks võimalus niita 30–50% alast enne kui räägud saabuvad ning ülejäänu vahemikus 1.–15. august. Sellisel juhul ei kahjustata linde ning niitmata ala on ka piisavalt suur linnupoegade üleskasvatamiseks [1]. Teine võimalus on niita hiljem (augusti teises pooles) ainult nendel rohumaadel, kus rukkiräägud sel aastal pesitsevad. Sellisel juhul on vajalik koostöö linnuekspertidega vastavate alade tuvastamiseks [1,2].

Seest välja ja keskelt lahku niitmine

Niitmine keskelt väljapoole või keskelt lahku võimaldab rukkirääkudel põgeneda ümbritsevasse niitmata rohtu. Kindlasti tuleb tagada lindudele pelgupaik kas ümbritsevas maastikus (rohumaa, mida ei karjata ega niideta enne kui augusti teises pooles) või jäta lindudele laiemad (15–30 m) ribad, kus nad saavad peituda ning kus jaguks piisavalt toitu poegade üles kasvatamiseks. Niitmine peab toimuma nende pelgupaikade suunas. Kitsamad ribad (10 m) võimaldavad ajutist pelgupaika, kuid ei pruugi olla piisavad poegade üles kasvatamiseks.

Kahes osas niitmine

Üheks võimaluseks on ka niita osa alast enne rukkirääkide saabumist (Eestis saabuvad nad enamasti mai teisel poolel) ning teine osa alast augusti alguses räägusõbralike meetoditega (keskelt-välja või edasi-tagasi niitmata ala suunas). Nii ei kahjustata rukkirääke kevadise niitmisega ning suve teisel poolel jääb neile kasutada piisavalt suur ala poegade üles kasvatamiseks. Kevadel niidetav ala võib paikneda ühes tükis, mitme laiguna või ribadena läbi rohumaa (vähemalt 15 m laiad).

Kaheosaline niitmine

Suuremale põllule on hea jätta 15–30 meetrised niitmata rohumaaribad, kuhu rukkiräägud saavad peituda ning kus jagub piisavalt toitu poegade üles kasvatamiseks. Kui põllu kõrval on niitmata või karjatamata (pool-)looduslik rohumaa, siis võib linnud niitmisega sinna poole suunata (kas seest-välja või edasi-tagasi niitmismeetodiga). Seejuures tuleb niitmisel alati silmas pidada, et noored sulgivad pojad ei suuda ka õigete niitmisvõtete puhul reeglina läbida pikemat maad kui 20–30 m. Seega oleks hea jätta niitmata ribad põllule pigem tihedamalt. Kaasa aitab ka aeglasem niitmistempo.

Keskele pelgupaiga jätmine

Väljast sissepoole niitmine ei ole üldiselt soovitatav. Kui seda võtet kasutada, siis tuleks põllu keskele jätta vähemalt 2 ha suurune niitmata laik (võib niita augusti teises pooles või septembris), kus oleks piisavalt toitu poegade üles kasvatamiseks.

Kirjandus

  1. BirdLife International Corncrake Conservation Team. Fifth meeting of the Corncrake Conservation Team 2015. Pilsen: 2015.
  2. Bellebaum J, Koffijberg K. Present agri-environment measures in Europe are not sufficient for the conservation of a highly sensitive bird species, the Corncrake Crex crex. Agric Ecosyst Environ 2018;257:30–7. https://doi.org/10.1016/j.agee.2018.01.018.
  3. Green RE, Gibbons DW. The status of the Corncrake Crex crex in Britain in 1998. Bird Study 2000;47(2):129–37. https://doi.org/10.1080/00063650009461168.
  4. Boldogh SA, Szentirmai I, Nagy K, Habarics B. Distribution, population trends and conservation status of the Corncrake Crex crex in Hungary 2007-2015. Vogelwelt 2016:121–6.
  5. Wilkinson NI, Wilson JD, Anderson GQ. Agri-environment management for corncrake Crex crex delivers higher species richness and abundance across other taxonomic groups. Agric Ecosyst Environ 2012;155:27–34. https://doi.org/10.1016/j.agee.2012.03.007.
  6. Dicks L V., Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland conservation. In: Sutherland WJ, Dicks L V., Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Open Book Publishers; 2018;284. https://doi.org/10.11647/obp.0179.04.
  7. Humbert JY, Ghazoul J, Walter T. Meadow harvesting techniques and their impacts on field fauna. Agric Ecosyst Environ 2009;130(1–2):1–8. https://doi.org/10.1016/j.agee.2008.11.014.
  8. Williams DR, Child MF, Dicks L V., et al. Bird conservation. Pages 141-290. Action: Use mowing techniques to reduce chick mortality. In: Sutherland WJ, Dicks L V., Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. Open Book Publishers; 2018;
  9. Beaumont DJ, England BJ. The Corncrake Crex crex population in Scotland from 1993 to 2015 with an overview of conservation measures taken during this period. Vogelwelt 2016;136:153–61.
  10. O’Brien M, Green RE, Wilson J. Partial recovery of the population of Corncrakes Crex crex in Britain, 1993–2004. Bird Study 2006;53(3):213–24. https://doi.org/10.1080/00063650609461436.
  11. Tyler GA, Green RE, Casey C, Tyler GA, Green RE, Royal CC. Survival and behaviour of chicks during the mowing of agricultural grassland. Bird Study 1998;45(1):35–50. https://doi.org/10.1080/00063659809461076.
  12. Joest R, Koffijberg K. Corncrakes Crex crex in crops – population dynamics, habitat use and conservation strategy in two intensively managed arable farming areas in The Netherlands and Germany. Vogelwelt 2016;136:163–73.
  13. Arbeiter S, Helmecke A, Bellebaum J. Do Corncrakes Crex crex benefit from unmown refuge strips? Bird Conserv Int 2017;27(4):560–7. https://doi.org/DOI: 10.1017/S0959270916000447.
  14. Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.

Elustikurühmad

LinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsed

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Erosiooni takistamine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Püsirohumaa
  • Liigirikas püsirohumaa
  • Pärandniidud
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange