Raja rohumaaribasid

Pane tähele!

TULEMUSLIK TEGEVUS

  • Rohumaaribad on püsiva taimestikuga kündmata rohumaakooslused põldude servades, vahel või sees. 
  • Rohumaaribad pakuvad elupaika paljudel erinevatele organismidele ning arvukalt erinevaid looduse hüvesid.
  • Ribade rajamine ja hooldamine on suhteliselt lihtne, kuid neist saadav kasu on mitmekülgne.
  • Rohumaaribasid on hea kombineerida mitmete teiste maastikuelementidega.

Mis on rohumaaribad

Rohumaaribadeks nimetatakse peamiselt mitmeaastastest, aga ka üheaastastest taimedest koosnevaid rohttaimede ribasid põllumajandusmaastikes. Eelistatult peaksid ribad olema püsivalt sama koha peal ning ilma vahepeal üles kündmata, et soodustada liigirikka pool-loodusliku koosluse kujunemist.

Milleks on kasulikud

Püsivad rohumaaribad suurendavad maastiku mitmekesisust, on kasvukohaks taimedele, pakuvad läbi aasta elu-, varje- ja toitumispaika mitmesugustele lülijalgsetele (s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele), lindudele ja pisiimetajatele [1–5] ning võimaldavad nende liikumist läbi maastiku erinevate elupaikade vahel [6]. Heas korras rohumaaribad vähendavad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka ning vähendada seeläbi vajadust pestitsiidide kasutamiseks [3,7]. Samuti vähendavad nad väetiste ja pestitsiidide jõudmist põllult ümbritsevasse keskkonda [8]. Kõige suurem kasu on rohumaaribadest elurikkuse soodustamiseks vähese mitmekesisusega maastikes (suured kultiveeritavad põllud, vähe maastikuelemente ja pool-looduslikke kooslusi) [9].

Üheaastaste taimedega rohumaariba. Foto: Peter Fleming (Unsplash)

Kuidas rajada

Rohumaaribasid võib rajada nii põldude servadesse, põldude vahele või põllumassiivi sisse selle liigendamiseks ja loodusliku tolmeldamise ja kahjuritõrje soodustamiseks. Samuti sobivad rohumaaribad näiteks lautade, karjaõuede, väetisehoidlate jne ümbrusesse, et takistada toitainete leostumist ümbritsevasse keskkonda. Õigesti maastikku paigutatud rohumaaribad võivad takistada ka mullaerosiooni, veekogude saastumist, maanteedelt saaste jõudmist põldudele ning soodustada loomade liikumist läbi põllumajandusmaastike, seetõttu on vajalik nende paigutus igas konkreetses olukorras hästi läbi mõelda [8].

Rajamiseks võib lasta taimkattel looduslikult taastuda peale külvipinnast väljajätmist või kasutada kohalike taimede seemnesegusid [1,2]. Ribad võiksid olla vähemalt 6 m laiad, et vältida liigset põldudel kasutatavate kemikaalide mõju rohumaaribade elustikule ja ümbritsevale loodusele, vähendada umbrohtude ja suurendada väärtuslikemate taimede osakaalu taimkattes [3,10–12]. Suuremate põldude servas ning sees olevad ribad võiksid olla pigem laiemad kui 6 m [13,14]. Näiteks Valloonias, Belgias on kasutusel keskmiselt 12 m laiused ribad [15]. Soovitused selle osas, kui tihedalt oleks hea rohumaaribasid rajada, on väga varieeruvad. Soovitatud on teha ribasid põldudele, mis on suuremad kui 2 ha [16] või vähemalt iga 300 m tagant [17].

Rohumaaribasid ei tohiks rajada sinna, kus on varasemast teada ohustatud põlluumbrohtude (nagu näiteks rukkilill ja harilik äiakas) kasvukohad, kuna püsiva taimkattega rohumaaribadel ei suuda need liigid kasvama jääda [18]. Sellistes kohtades tasub pigem kasutada teisi meetodeid, nagu näiteks jätta põllu serva 6–24 meetri laiune riba, mis küntakse küll koos ülejäänud põlluga üles (eelistatult madalkünniga, et seemned liiga sügavale mulda ei satuks), kuid kuhu ei külvata põllukultuure. Kindlasti ei tohi selliseid servaribasid pestitsiididega töödelda ning vältida tuleks ka väetiste kasutamist, et mitte soodustada soovimatute umbrohtude vohamist [11,14].

Kasulik on rohumaaribasid kombineerida teiste maastikuelementidega, nagu kraavid, puuderibad, hekid, kiviaiad jne, sest see aitab kaitsta nende elementide elustikku põllumajanduskemikaalide eest ning suurendab rohumaaribade liigirikkust [3,10,11].

Kuidas hooldada

Loodusliku uuenemise korral võib esimesed 3–4 aastat niita sagedamini (kaks korda aastas), et kiirendada suktsessiooni niidukoosluse suunas. Edaspidi niita üldreeglina üks kord aastas ning eelistada selleks pigem suve teist poolt (juuli keskpaigast augusti keskpaigani). Putukate ning lindude arvukuse soodustamiseks tasub jätta alates 3–4 aastast igal aastal kolmandik kuni pool rohumaaribast niitmata või niitagi mõnda piirkonda ainult iga 2–3 aasta tagant, et võimaldada putukatel oma elutsükleid läbida [11,13] ning meelitada kohale pisiimetajaid, kelle urgusid kasutavad mõned kimalaseliigid pesa ehitamiseks [19]. Kindlasti ei tohiks ribasid üles künda, kuna see takistab pool-loodusliku niidukoosluse kujunemist. Laiemate ribade korral võib kasutada ka erinevat hooldamist eri osades – näiteks niita põllule lähemal asuvat osa iga aasta, sellest kaugemal asuvat poolt aga iga kolme aasta tagant. Nii kujuneb ribas erineva struktuuriga rohustud, mis on kasulikud erinevatele liikidele [20].

Rohumaaribades ei kasutata väetisi ega pestitsiide. Herbitsiide võib kasutada paiguti vaid kahjulike umbrohtude ja invasiivsete võõrliikide esinemisel [1,2]. Samuti ei kasutata ribasid regulaarseks liikumiseks põllumajandustehnikaga.

Rohumaaribasid võib ka karjatada. Foto: Max Böhme (Unsplash)

Kirjandus

  1. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Create uncultivated margins around intensive arable or pasture fields. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: 2019;
  2. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Plant grass buffer strips/margins around arable or pasture fields. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
  3. Marshall EJP, Moonen AC. Field margins in northern Europe: Their functions and interactions with agriculture. Agric Ecosyst Environ 2002;89(1–2):5–21. https://doi.org/10.1016/S0167-8809(01)00315-2.
  4. Thomas CFG, Marshall EJP. Arthropod abundance and diversity in differently vegetated margins of arable fields. Agric Ecosyst Environ 1999;72(2):131–44. https://doi.org/10.1016/S0167-8809(98)00169-8.
  5. Albrecht M, Kleijn D, Williams N, et al. Global synthesis of the effectiveness of flower strips and hedgerows on pest control, pollination services and crop yield. Ecol Lett n.d.
  6. Berggren Å, Birath B, Kindvall O. Effect of corridors and habitat edges on dispersal behavior, movement rates, and movement angles in Roesel’s bush-cricket (Metrioptera roeseli). Conserv Biol 2002;16(6):1562–9. https://doi.org/10.1046/j.1523-1739.2002.01203.x.
  7. Hatt S, Lopes T, Boeraeve F, Chen J, Francis F. Pest regulation and support of natural enemies in agriculture: Experimental evidence of within field wildflower strips. Ecol Eng 2017;98:240–5. https://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2016.10.080.
  8. Grismer ME, O’Geen AT, Lewis D. Vegetative filter strips for agricultural nonpoint source pollution control 2006:7. https://doi.org/10.13031/2013.31033.
  9. Scheper J, Bommarco R, Holzschuh A, et al. Local and landscape-level floral resources explain effects of wildflower strips on wild bees across four European countries. J Appl Ecol 2015;52:1165–75. https://doi.org/10.1111/1365-2664.12479.
  10. Aavik T, Liira J. Quantifying the effect of organic farming, field boundary type and landscape structure on the vegetation of field boundaries. Agric Ecosyst Environ 2010;135(3):178–86. https://doi.org/10.1016/j.agee.2009.09.005.
  11. Vickery JA, Bradbury RB, Henderson IG, Eaton MA, Grice P V. The role of agri-environment schemes and farm management practices in reversing the decline of farmland birds in England. Biol Conserv 2004;119(1):19–39. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2003.06.004.
  12. de Snoo GR. Unsprayed field margins: effects on environment, biodiversity and agricultural practice. Landsc Urban Plan 1999;46(1–3):151–60. https://doi.org/10.1016/S0169-2046(99)00039-0.
  13. Gardiner T, Hill J, Marshall EJ. Grass field margins and Orthoptera in eastern England Grass field margins and Orthoptera in eastern. Entomol Gaz 2008;59:251–7.
  14. D’Haeseleer J, Vanormelingen P. Bijen in akkerranden in Vlaams-Brabant. Rapport Natuurpunt Studie 2016/17. Mechelen: 2016.
  15. Natagriwal. Les Méthodes Agro-Environnementales et Climatiques. Bande aménagée pour la faune 2020. https://www.natagriwal.be/fr/mesures-agro-environnementales/liste-des-mae/fiches/details/335 (accessed January 23, 2020).
  16. Rodríguez C, Wiegand K. Evaluating the trade-off between machinery efficiency and loss of biodiversity-friendly habitats in arable landscapes: The role of field size. Agric Ecosyst Environ 2009;129(4):361–6. https://doi.org/10.1016/j.agee.2008.10.010.
  17. Veromann E, Kaasik R. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Tartu: Eesti Maaülikool; 2019.
  18. Marshall EJP. The impact of landscape structure and sown grass margin strips on weed assemblages in arable crops and their boundaries. Weed Res 2009;49(1):107–15. https://doi.org/10.1111/j.1365-3180.2008.00670.x.
  19. Stewart S, Dawson B. Management for bumblebees – how farmers can bring back the buzz. Edinburgh: 2011.
  20. RSPB. Conservation management on an arable farm. The Royal Society for the Protection of Birds (RSPB); n.d.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsedMullaelustikVee-elustik

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Süsiniku sidumine
  • Aineringete reguleerimine
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Läbipääsuteed
  • Toitainete ja pestitsiide väljaleostumise vältimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange