Raja väiksemaid põlde koos servadega

Pane tähele!

VÄHEUURITUD TEGEVUS

  • Põllumajandusmaastike elurikkust soodustab elupaikade mitmekesisus.
  • Elupaikade mitmekesisust saab luua väiksemate põldude ja elurikkust soodustavate maastikuelementide rajamisega.
  • Elurikkust soodustab erinevate põllukultuuride kasvatamine ühes piirkonnas ning heterogeensus ka iga põllu siseselt.
  • Maastikuelementide hooldamisel on hea kasutada ühe maastiku lõikes erinevaid hooldusrežiime, et nii soodustada erinevaid liike.

Milleks on kasulik

Väiksemad põllud suurendavad piirkonna maastikulist mitmekesisust ning servade tihedust, mis soodustab mitmekesisust paljudes erinevates liigirühmades [1,2]. Suuremale osale põllumajandusmaastikes elavatest liikidest mõjub positiivselt elupaikade mitmekesisus nii ühe põllu, põldude kompleksi kui ka kogu maastiku lõikes [1,3–5]. Mitmekesistes maastikes on võrreldes ühetaolistega suurem näiteks kimalaste [6], liblikate [7], jooksiklaste [4], sihktiivaliste [8,9], ämblike [4] ja põllulindude, sh. põldlõokeste [3,5] liigirikkus või arvukus. Põldlõokeste ning mõnede teiste ohustatumate maas pesitsevate põllulindude kohta on siiski leitud ka vastupidist, et neile sobivad pigem suurte põldudega maastikud [5,10]. Kindlasti on põldlõokeste puhul oluline, et maastik oleks avatud, ilma puude ning teiste kõrgemate maastikuelementideta [3,10].

Kuidas rajada

Elurikkust on võimalik põllumajandusmaastikes suurendada, jagades suuremad põllud väiksemateks [11] ning luues tekkinud servadesse erinevaid elurikkust soodustavaid maastikuelemente nagu rohumaaribad (s.h. põllusisesed ribad), õierohked rohumaaribad, hekid, kraavid, istutades puid ning rajades teisi maastikuelemente, mis suurendavad maastiku mitmekesisust ning pakuvad elupaiku ja toitu erinevatele liikidele [4,12,13].

Väga väikesed põllud ei ole tänapäevase põllumajandustehnika suuruse tõttu sageli kuigi kuluefektiivsed [13,14]. Täpne tasuvuse piir sõltub konkreetsest olukorrast ja kasutatavatest masinatest. Näiteks Hispaanias Andaluusia tingimustes on välja arvutatud, et suuremate kui 1–2 ha suuruste viljapõldude puhul suureneb masinate efektiivsus väga vähe. Sellepärast soovitati sarnastes tingimustes rajada rohkem kui 2 ha suurustele põldudele rohumaaribasid, et nii soodustada elurikkust ilma samas kuluefektiivsust vähendamata [13].

Kuidas hooldada

Väiksematel põldudel tuleks maastiku lõikes kasvatada erinevaid põllukultuure [11]. Ka ühe põllu või rohumaa siseselt tasub soodustada heterogeensust (näiteks tihedamaid ja hõredamaid laike) [3]. Rajatud maastikuelementide puhul on väga oluline, kuidas neid hooldatakse, sest igale rühmale ja liigile sobivad veidi erinevad tingimused [3] ning kõige kasulikum on erinevate hooldusrežiimide kasutamine ühe maastiku lõikes [15,16].

Väikeste põldudega liigendatud maastik. Foto: Maa-amet

Näide Ühendkuningriigist

Norfolki maakonnas ühendati peale Teist maailmasõda 1960. aastate lõpuks ajapikku kümme väiksemat traditsioonilist põldu üheks suureks (61 ha) ning hakati kasutama intensiivpõllunduse võtteid. Selle tagajärjel suurenes drastiliselt mulla erosioon põllul, eriti suurema kaldega nõlvadel, mille tagajärjel uhuti põllult vihmadega mitmel aastal minema suur kogus mulda ning sai kahjustada ka saak. Aastal 1982 võttis põllu üle uus omanik, kes hakkas erosiooniga võitlema. Aja jooksul istutas ta mitmele poole puid ja rajas hekke tuule ja veevoolu tõkestamiseks ning jagas lõpuks põllu neljaks väiksemaks osaks. Selle tulemusena vähenes oluliselt mulla erosioon, suurenes maastiku elurikkus ning paranes ka maastiku esteetiline välimus [17].

Kirjandus

  1. Fahrig L, Girard J, Duro D, et al. Farmlands with smaller crop fields have higher within-field biodiversity. Agric Ecosyst Environ 2015;200:219–34. https://doi.org/10.1016/j.agee.2014.11.018.
  2. Martin EA, Dainese M, Clough Y, et al. The interplay of landscape composition and configuration: new pathways to manage functional biodiversity and agroecosystem services across Europe. Ecol Lett 2019;22:1083–94. https://doi.org/10.1111/ele.13265.
  3. Benton TG, Vickery JA, Wilson JD. Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends Ecol Evol 2003;18:182–8.
  4. Gallé R, Happe AK, Baillod AB, Tscharntke T, Batáry P. Landscape configuration, organic management, and within-field position drive functional diversity of spiders and carabids. J Appl Ecol 2019;56(1):63–72. https://doi.org/10.1111/1365-2664.13257.
  5. Pickett SRA, Siriwardena GM. The relationship between multi-scale habitat heterogeneity and farmland bird abundance. Ecography (Cop) 2011;34(6):955–69. https://doi.org/10.1111/j.1600-0587.2011.06608.x.
  6. Muljar R, Viik E, Marja R, et al. The effect of field size on the number of bumble bees. Agron Res 2010;8:357–60.
  7. Flick T, Feagan S, Fahrig L. Effects of landscape structure on butterfly species richness and abundance in agricultural landscapes in eastern Ontario, Canada. Agric Ecosyst Environ 2012;156:123–33. https://doi.org/10.1016/j.agee.2012.05.006.
  8. Rodríguez C, Bustamante J. Patterns of Orthoptera abundance and lesser kestrel conservation in arable landscapes. Biodivers Conserv 2008;17(7):1753–64. https://doi.org/10.1007/s10531-008-9381-9.
  9. Gardiner T, Hill J, Marshall EJ. Grass field margins and Orthoptera in eastern England Grass field margins and Orthoptera in eastern. Entomol Gaz 2008;59:251–7.
  10. Koleček J, Reif J, Weidinger K. The abundance of a farmland specialist bird, the skylark, in three European regions with contrasting agricultural management. Agric Ecosyst Environ 2015;212:30–7. https://doi.org/10.1016/j.agee.2015.06.018.
  11. Konvicka M, Benes J, Polakova S. Smaller fields support more butterlies: comparing two neighbouring European countries with diferent socioeconomic heritage. J Insect Conserv 2016;20:1113–8. https://doi.org/10.1007/s10841-016-9940-4.
  12. Ouin A, Burel F. Influence of herbaceous elements on butterfly diversity in hedgerow agricultural landscapes. Agric Ecosyst Environ 2002;93(1–3):45–53. https://doi.org/10.1016/S0167-8809(02)00004-X.
  13. Rodríguez C, Wiegand K. Evaluating the trade-off between machinery efficiency and loss of biodiversity-friendly habitats in arable landscapes: The role of field size. Agric Ecosyst Environ 2009;129(4):361–6. https://doi.org/10.1016/j.agee.2008.10.010.
  14. Helliwell R. Where did the marginal land go? Farmers perspectives on marginal land and its implications for adoption of dedicated energy crops. Energy Policy 2018;117(March):166–72. https://doi.org/10.1016/j.enpol.2018.03.011.
  15. Diacon-Bolli J, Dalang T, Holderegger R, Bürgi M. Heterogeneity fosters biodiversity: Linking history and ecology of dry calcareous grasslands. Basic Appl Ecol 2012;13(8):641–53.
  16. Meyer S, Unternährer D, Arlettaz R, Humbert JY, Menz MHM. Promoting diverse communities of wild bees and hoverflies requires a landscape approach to managing meadows. Agric Ecosyst Environ 2017;239:376–84. https://doi.org/10.1016/j.agee.2017.01.037.
  17. Evans R. Curtailing water erosion of cultivated land: an example from north Norfolk, eastern England. Earth Surf Process Landforms 2006;31:598–605. https://doi.org/10.1002/esp.1354.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsedKahepaiksedMullaelustik

Looduse hüved

  • Ajalooline väärtus
  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Esteetiline väärtus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Aineringete reguleerimine
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Korilus
  • Läbipääsuteed
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Toitainete ja pestitsiide väljaleostumise vältimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange