Rakenda erosiooni vältivaid praktikaid

Pane tähele!

  • Väldi erosiooni läbi sobivate kultuuride kasvatamise, mullakaitse ning rohumaaribade, putukapeenarde või põõsasribade lisamisega põllule. Erosiooni vältimine on võimalik erinevate meetoditega. Näiteks kasvatades nõlvadel pigem heintaimi või kultuure, mis katavad maapinna paremini. Samuti aitab erosiooni takistada hoolitsemine mulla struktuuri ning elustiku eest, mis muudavad mulla erosioonikindlamaks.
  • Erosiooni ja toitainete leostumise vältimiseks on eriti just nõlvadel, erosioonitundlikel aladel ja nitraaditundlikel aladel kasulik kasvatada talivilju või hoida maa muul moel talvise taimkatte all (näiteks kasvatades kattekultuure). Eestis on näidatud, et talvine taimkate vähendab lämmastiku leostumist põllult ca kolmandiku võrra ja fosfori leostumist neljandiku võrra.
  • Väldi põlluharimist erosiooniohtlikel aladel. Järskudel nõlvadel põldude muutmine näiteks mitteküntavaks püsirohumaaks aitab vältida mullaerosiooni.
  • Tegevusele ei ole antud teaduspõhiste katsete põhjal hinnangut, võimalus teadlastega koostöös uurida

Kuidas rakendada

Erosioon on pinnasekadu, mida põhjustab nii tuul kui veevool. Püsivad (st pikaajaliselt kujunenud) maastikuelemendid põldude sees ja ümbruskonnas aitavad väga oluliselt kaasa elurikkuse säilimisele, aitavad puhverdada põllumajanduskemikaalide mõju põhja- ja pinnaveele ning ümbritsevale maastikule, vähendavad tuule- ja vee-erosiooni ning aitavad hoida ka saagikust.

Kui püsivad maastikuelemendid puuduvad, saab neid põldudele planeerida, kuid paigutusel tuleb silmas pidada, et need ei juhiks vett soovimatul viisil. Nt nii puuderibade kui ka mardikapeenra rajamine aitab ära hoida erosiooni ja põllumajanduslike kemikaalide äravoolu, kui need paigutada voolu suunaga risti ning jälgida, et nt olemasoleva künka paigutus ei juhiks vett soovimatul viisil [1,2]. Toitainete leostumist ja mulla erosiooni takistavad ka kevadeks põllule jäetud kõrretüükad, mis on muuhulgas mullale ka multšiks [3].

Samuti vähendab põllumaa muutmine püsirohumaaks mullast väljakantavate toitainete hulka ja mullaerosiooni ning näiteks turvasmuldadel taastatud püsirohumaad on ka heaks elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele, seal hulgas tolmeldajatele ja põllukahjurite looduslikele vaenlastele [4,5].

Rohumaa uuendamist on parem teha kevadise külviga, et vähendada erosiooni ja toitainete leostumist mullast [6].

Kirjandus

1. Grismer, M. E., O’Geen, A. T., & Lewis, D. (2006). Vegetative filter strips for agricultural nonpoint source pollution control. Oakland, California: University of California Division of Agriculture and Natural Resources. doi: 10.13031/2013.31033.

2. Home-Grown Cereals Authority. (2008). Beneficials on farmland: identification and management guidelines. Beetle banks. URL: http://adlib.everysite.co.uk/adlib/defra/content.aspx?doc=277274&id=277318.

3. Boardman, J., Bateman, S., & Seymour, S. (2017). Understanding the influence of farmer motivations on changes to soil erosion risk on sites of former serious erosion in the South Downs National Park, UK. Land Use Policy, 60, 298–312. doi: 10.1016/j.landusepol.2016.10.043.

4. Lord, E. I., Anthony, S. G., & Goodlass, G. (2002). Agricultural nitrogen balance and water quality in the UK. Soil Use and Management, 18(4), 363–369. doi: 10.1111/j.1475-2743.2002.tb00253.x.

5. Manchester, S. J., McNally, S., Treweek, J. R., Sparks, T. H., & Mountford, J. O. (1999). The cost and practicality of techniques for the reversion of arable land to lowland wet grassland - An experimental study and review. Journal of Environmental Management, 55(2), 91–109. doi: 10.1006/jema.1998.0236.

6. Shepherd, M. A., Hatch, D. J., Jarvis, S. C., & Bhogal, A. (2001). Nitrate leaching from reseeded pasture. Soil Use and Management, 17(2), 97–105. doi: 10.1111/j.1475-2743.2001.tb00014.x.

Elustikurühmad

Mullaelustik

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Süsiniku sidumine
  • Mulla kvaliteet
  • Aineringete reguleerimine
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Toitainete ja pestitsiide väljaleostumise vältimine

Rakendamine

  • Haritav maa
Tartu ÜlikoolLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu Fond