Autor: alfa

Valminud on juhend väärtusliku püsirohumaa tuvastamiseks.

Juhendit saab lugeda SIIT.

Lisainfot väärtuslike püsirohumaade kohta saab SIIT.

Alati on oodatud ka täiendavad mõtted, mida saab saata kontaktvormi kaudu SIIT.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma eestvedamisel on valminud teatmik “Eesti pärandniitude taimed“. Teatmiku saab tutvumiseks alla laadida SIIT.

Liis Kasari-Toussainti, Marianne Kaldra ja Aveliina Helmi koostatud teatmikus on valik pärandniitudel kasvavaid looduskaitsealuseid taimi ja iseloomulikke niiduliike. Kirjeldatud on valikut ekspansiivsetest (jõudsalt vohavatest) ja kultuuristamise mõjule viitavatest liikidest. Samuti on eraldi jaotusena välja toodud Eesti looduse invasiivsedvõõrliigid.

„Teatmik valmis programmi LIFE IP projektis „Loodusrikas Eesti“, mille üheks eesmärgiks on katsetada Eesti pärandniitudeltulemuspõhist toetussüsteemi,“ räägib taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint. „Tulemuspõhine toetussüsteem tugineb hindamisankeedile, mis aitab hinnata pärandniidu kvaliteeti ja seisundit ning mille täitmiseks on vaja ka teada pärandniitudel kasvavaid taimi. Teatmik aitab ala hooldajal tundma õppida eri niidutüüpidel esinevaid taimi ning hinnata seda, kui elurikka niiduga on tegemist. Mida paremas seisus ja elurikkam pärandniit on, seda suurem on punktiskoor ja toetussumma.“

OÜ Sadala Agro juures toimus 24. augustil infopäev, kus ettevõtte juht Ahti Kalde tutvustas nende tegemisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Infopäeval osales ka Tartu Ülikool. OÜ Sadala Agro jagas oma kogemusi, miks maastikus tegutsemine ei ole alati toetuste määruste tingimuste järgi võimalik ega mõistlik ning kutsub ametnikke koostöös põllumeestega määruseid üle vaatama, et leida parimad lahendused, kuidas elurikkus ja efektiivne tootmine saaks käsikäes toimida.

Tutvuti ettevõtte masinapargiga, vaadati otse- ja ribakülvi katsepõldu ning projekti Loodusrikas Eesti demopõldu, kuhu on rajatud rohumaaribad. Pikemalt arutleti, mis väljakutseid rohumaaribade rajamine põllumaadele taotlemiste mõistes tähendab ning kas ja millised maastikuelemendid on kantud riiklikesse registritesse ja miks see vajalik on. 

Eelmisel aastal tehti üleskutse põllumajandustootjatele, et luua koostöös Tartu Ülikooli teadlastega põllumaadele näidisalad, kus saaks hakata jälgima erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ja elurikkusele. Huvilistest on neli tootjat näidisalade rajamisega alustanud – Järvamaa Kutsehariduskeskus, OÜ Sadala Agro, Airi Külvet ja Raimond Pihlap.

Mida juba rajatud on?

Järvamaa Kutsehariduskeskus rajas 24 ha suurusele põllule rohumaaribad, mis pakuvad elupaika lülijalgsetele, kes on kahjurputukate looduslikud vaenlased. Õierikkad rohumaaribad pakuvad toidulauda (nektarit ja õietolmu) looduslikele tolmeldajatele ja meemesilastele. Lisaks on Järvamaa Kutsehariduskeskusel plaanis katsetada taastava põllumajanduse võtetest talvise taimkatte jätmist, mis aitab vältida mulla erosiooni ja toitainete ärakannet. See aitab luua paremaid tingimusi põllumajandusmaastikega seotud liikidele. Tulevatel aastatel jälgivad näidisalasid Tartu Ülikooli teadlased.

Sadala Agro rajas 58 ha suurusele põllule rohumaaribad. Juba varasemalt on põllumaa serva rajatud ka kiviaed ning selle äärde istutatud puid. Kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega on kasulik, sest aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakub elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Mahetootja Raimond Pihlap rajas 32 ha suurusele põllule sealt kokku kogutud kividest põllusaared, mida järgmiste aastate jooksul laiendatakse, lisaks on plaanis nende ümber rajada ka rohumaaribad. Põllusaared mitmekesistavad maastikku ja pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele. Kui suure efekti põllusaared koos rohumaaribadega annavad tema Lääne-Virumaa põllul saab teada paari aasta jooksul.

Jõgevamaa põllumajandustootja ja 2023. aasta parim lihaveisekasvataja Airi Külvet katsetab sel aastal kahel põllul, kokku ca 16 ha, herne ja kaera segu ning järgnevatel aastatel liigirikast kultuurkarjamaasegu. Lisaks hooldab Airi lihaveiste abiga pärandniite ja kasutab selleks Eesti niitudel vähe levinud karjatamisviisi – portsjonkarjatamist.

Mis edasi?

Hetkel planeerib Tartu Ülikool põldudel seiret ning peagi kirjeldame neid tegevusi ka täpsemalt. Sügisel alustame järgmiste huvi üles näidanud põllumajandustootjatega näidisalade loomist.

Tegevused on osa LIFE projektist Loodusrikas Eesti, mis on pühendatud Eesti ökosüsteemide tervise parandamisele ja elurikkuse suurendamisele. Projekt kestab 2029. aastani.

Huvilistel tasub hoida silm peal heapõld.ee kodulehel, kuhu agroökoloogilistest tegevustest ja nende mõjudest Eestis jooksvalt ülevaadet saab. Lisaks ootame projektiga liituma uusi tootjaid, kelle põllud Natura 2000 aladele jäävad.

Valminud on juhend liigirikaste hekkide ja põõsaribade rajamiseks. Muuhulgas saab vastused küsimustele – milliseid liike kasutada, kuidas rajamist planeerida ning mida hooldamisel tähele panna.

Juhendit saab lugeda SIIT.

Alati on oodatud ka täiendavad mõtted, mida saab saata kontaktvormi kaudu SIIT.