Esimesed näidisalad põllumaadel

21.06.2023

Eelmisel aastal tehti üleskutse põllumajandustootjatele, et luua koostöös Tartu Ülikooli teadlastega põllumaadele näidisalad, kus saaks hakata jälgima erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ja elurikkusele. Huvilistest on neli tootjat näidisalade rajamisega alustanud – Järvamaa Kutsehariduskeskus, OÜ Sadala Agro, Airi Külvet ja Raimond Pihlap.

Mida juba rajatud on?

Järvamaa Kutsehariduskeskus rajas 24 ha suurusele põllule rohumaaribad, mis pakuvad elupaika lülijalgsetele, kes on kahjurputukate looduslikud vaenlased. Õierikkad rohumaaribad pakuvad toidulauda (nektarit ja õietolmu) looduslikele tolmeldajatele ja meemesilastele. Lisaks on Järvamaa Kutsehariduskeskusel plaanis katsetada taastava põllumajanduse võtetest talvise taimkatte jätmist, mis aitab vältida mulla erosiooni ja toitainete ärakannet. See aitab luua paremaid tingimusi põllumajandusmaastikega seotud liikidele. Tulevatel aastatel jälgivad näidisalasid Tartu Ülikooli teadlased.

Sadala Agro rajas 58 ha suurusele põllule rohumaaribad. Juba varasemalt on põllumaa serva rajatud ka kiviaed ning selle äärde istutatud puid. Kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega on kasulik, sest aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakub elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Rohumaaribade rajamine Sadala Agro põllul

Mahetootja Raimond Pihlap rajas 32 ha suurusele põllule sealt kokku kogutud kividest põllusaared, mida järgmiste aastate jooksul laiendatakse, lisaks on plaanis nende ümber rajada ka rohumaaribad. Põllusaared mitmekesistavad maastikku ja pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele. Kui suure efekti põllusaared koos rohumaaribadega annavad tema Lääne-Virumaa põllul saab teada paari aasta jooksul.

Jõgevamaa põllumajandustootja ja 2023. aasta parim lihaveisekasvataja Airi Külvet katsetab sel aastal kahel põllul, kokku ca 16 ha, herne ja kaera segu ning järgnevatel aastatel liigirikast kultuurkarjamaasegu. Lisaks hooldab Airi lihaveiste abiga pärandniite ja kasutab selleks Eesti niitudel vähe levinud karjatamisviisi – portsjonkarjatamist.

Mis edasi?

Hetkel planeerib Tartu Ülikool põldudel seiret ning peagi kirjeldame neid tegevusi ka täpsemalt. Sügisel alustame järgmiste huvi üles näidanud põllumajandustootjatega näidisalade loomist.

Tegevused on osa LIFE projektist Loodusrikas Eesti, mis on pühendatud Eesti ökosüsteemide tervise parandamisele ja elurikkuse suurendamisele. Projekt kestab 2029. aastani.

Huvilistel tasub hoida silm peal heapõld.ee kodulehel, kuhu agroökoloogilistest tegevustest ja nende mõjudest Eestis jooksvalt ülevaadet saab. Lisaks ootame projektiga liituma uusi tootjaid, kelle põllud Natura 2000 aladele jäävad.

Tartu ÜlikoolLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu Fond