Jäta rohumaa üle aasta hooldamata

Pane tähele!

VÄHEUURITUD TEGEVUS

  • Rohumaade niitmisel vahele jäetud aastad võivad luua sobivamad tingimused neile liikidele, kes ei talu liigseid häiringuid.
  • Samas on ka liike, kellele sobib just iga-aastane niitmine, seega ei tasuks üle aasta niitmata jätmist kasutada kõigil rohumaadel.
  • Väga kõrge produktiivsusega rohumaadel võib üle aasta niitmine tuua kaasa liigirikkuse languse.
  • Keskmise ja madala produktiivsusega aladel on see hea viis suurendada rohumaade majandamisel variatiivsust.

Milleks on kasulik

Jättes rohumaa aeg-ajalt või regulaarselt aastaks (või paariks) niitmata võib anda paremad võimalused kasvamiseks ja elutsükli läbimiseks nendele liikidele, kes ei talu liigseid häiringuid (vaata ka). Näiteks kõrgema kasvuga taimeliigid ning need [1], mille seemned valmivad peale tavapärast niitmisaega [2]. Samuti putukad, kelle vastsed on seotud rohumaataimedega suve teisel poolel [2,3]. Samuti on niitmata alad head talvitumispaigad putukatele, lindudele ja imetajatele [4]. Aeg-ajalt niitmata jätmine sobib hästi ka mõnedele lindudele, näiteks kadakatäksile ja kuldhänilasele [5]. Enamikele liblikatele ja mardikatele sobib samas pigem iga-aastane niitmine [6].

Üle aasta niitmata jätmist ei ole soovitatav teha kõrge produktiivsusega ja märgadel rohumaadel, sest sellisel juhul koguneb liiga tugev kulukiht, mis takistab nõrgemate liikide kasvamist ning liigirikkus hakkab kiiresti kahanema [7–9]. Keskmise või madalama produktiivsusega kuivematel aladel on see aga hea võimalus tekitada majandamises variatiivsust ning pakkuda seeläbi sobivaid tingimusi rohkematele liikidele [7,8].

Kirjandus

  1. Valkó O, Török P, Matus G, Tóthmérész B. Is regular mowing the most appropriate and cost-effective management maintaining diversity and biomass of target forbs in mountain hay meadows? Flora Morphol Distrib Funct Ecol Plants 2012;207(4):303–9. https://doi.org/10.1016/j.flora.2012.02.003.
  2. Dahlström A, Lennartsson T, Wissman J, Frycklund I. Biodiversity and traditional land use in south-central Sweden: The significance of management timing. Environ Hist Camb 2008;14(3):385–403. https://doi.org/10.3197/096734008X333572.
  3. Johst K, Drechsler M, Thomas J, Settele J. Influence of mowing on the persistence of two endangered large blue butterfly species. J Appl Ecol 2006;43(2):333–42. https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2006.01125.x.
  4. Diacon-Bolli J, Dalang T, Holderegger R, Bürgi M. Heterogeneity fosters biodiversity: Linking history and ecology of dry calcareous grasslands. Basic Appl Ecol 2012;13(8):641–53.
  5. Broyer J, Sukhanova O, Mischenko A. How to sustain meadow passerine populations in Europe through alternative mowing management. Agric Ecosyst Environ 2016;215:133–9. https://doi.org/10.1016/j.agee.2015.09.019.
  6. Mazalová M, Šipoš J, Rada S, Kašák J, Šarapatka B, Kuras T. Responses of grassland arthropods to various biodiversity-friendly management practices: Is there a compromise? Eur J Entomol 2015;112(4):734–46. https://doi.org/10.14411/eje.2015.076.
  7. Klimeš L, Hájek M, Mudrák O, et al. Effects of changes in management on resistance and resilience in three grassland communities. Appl Veg Sci 2013;16(4):640–9. https://doi.org/10.1111/avsc.12032.
  8. Tälle M, Deák B, Poschlod P, Valkó O, Westerberg L, Milberg P. Similar effects of different mowing frequencies on the conservation value of semi-natural grasslands in Europe. Biodivers Conserv 2018;27(10):2451–75. https://doi.org/10.1007/s10531-018-1562-6.
  9. Galvánek D, Lepš J. How do management and restoration needs of mountain grasslands depend on moisture regime? Experimental study from north-western Slovakia (Western Carpathians). Appl Veg Sci 2009;12(3):273–82. https://doi.org/10.1111/j.1654-109X.2009.01022.x.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsed

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Aineringete reguleerimine
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine

Rakendamine

  • Püsirohumaa
  • Liigirikas püsirohumaa
  • Pärandniidud
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange