Raja ja säilita hekke ja põõsaribasid

Pane tähele!

TÕENÄOLISELT TULEMUSLIK TEGEVUS

  • Eelkõige on oluline säilitada olemasolevaid hekke ja põõsasribasid, mis on elurikkamad kui vastselt rajatud hekid ja põõsasribad.
  • Hekkide ja põõsasribade rajamisel kasutada erinevaid kodumaiseid liike, mis sobivad kohalikesse tingimustesse ning pakuvad toitu erinevatele loomaliikidele läbi aasta.
  • Hooldamisel säilitada heki või põõsasriba tervikut ning soodustada elurikkust.

Mis on hekid ja põõsaribad

Hekk on tihe, enamasti ühtlaste vahedega istutatud puude või põõsaste riba. Hekid on enamasti rohkem pügatud ja hoolitsetud kui põõsasribad. Põõsasribad on vabakujulised hekid, mis võivad samuti koosneda nii istutatud puudest kui põõsastest ning vajavad enamasti vähem hoolitsust kui hekid [1]. Eesti põllumajandusmaastikele on põõsasribad omasemad, kuid näiteks Suurbritannias on väga levinud traditsioonilised pügatud hekid.

Milleks on kasulikud

Hekkide ja põõsasribade esinemine põldude ääres pakub elupaika erinevatele elustikurühmadele – taimedele, lindudele, nahkhiirtele jt. pisiimetajatele, vihmaussidele ning erinevatele lülijalgsetele, nagu ämblikud, mardikalised, ritsiklased jt. [2–9]. Samuti aitavad nad reguleerida piirkonna mikrokliimat ning takistada saasteainete levikut nii põllult ümbritsevasse loodusesse kui ka maanteedelt põllule.

Põõsasriba kraavi kaldal. Foto: Google Street View

Kuidas rajada

Eelkõige on oluline säilitada põllumajandusmaastikus juba olemasolevaid hekke ja põõsasribasid, kuid võib ka rajada uusi. Kõige parem on, kui maastikus esineb erinevate omadustega hekke ja põõsasribasid (madalamaid ja kõrgemaid, hõredamaid ja tihedamaid, pügatud ja pügamata), mis pakuvad elupaika erinevate nõudlustega liikidele [4,10,11]. Asukoha valikul tuleks arvestada heki või põõsasriba sobivust maastikku [1]. Istutatavate liikide valikul tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Kasutada tuleks piirkonnale omaseid õitsevaid liike, mis pakuvad toitu tolmeldajatele ning hiljem marju lindudele [4], nagu näiteks pajud, viirpuud, kibuvitsad, sarapuu, magesõstar jne. Mõned liigid on suurema vastupidavusega heitgaaside suhtes ning sobivad paremini teid ääristavatesse hekkidesse (näiteks harilik lodjapuu, verev kontpuu, pooppuu ja harilik pärn). Teised liigid kipuvad andma rohkelt juurevõsusid (näiteks kibuvitsad, verev kontpuu ja harilik kuslapuu) ning seetõttu vajab nende hekkide ja põõsasribade ümbrus kindlasti iga-aastast niitmist [1]. Kindlasti on hea kasutada koos liike, mis õitsevad eri aegadel, et pakkuda tolmeldajatele toitu läbi suve [12]. Hekkide ja põõsasribade ümber peaks olema vähemalt 6 meetri laiune rohumaariba (loe lähemalt), milles võib taimkatte kujunemist toetada looduslike seemnesegude külvamisega. Seejuures võiksid olla segus esindatud nii kõrrelised, liblikõielised kui ka teised õitsevad rohttaimed, mis on headeks toidutaimedeks tolmeldajatele. Kui vana heki või põõsasriba ümber puudub rohumaariba või see on kitsam kui 6 m, siis saab sealset elurikkust soodustada, rajades sinna laiema rohuriba. Põhjalikud soovitused põõsasribade rajamiseks Eesti tingimustes on kokku pannud Moor ja teised [1].

Kuidas hooldada

Mõõdukas hooldamine on vajalik nii uute kui vanade hekkide ja põõsasribade puhul. Esimestel aastatel peale rajamist vajavad nad rohkem hooldust – istikute ümbruse niitmist, põõsaste tagasilõikamist ja vajadusel asendamist [1]. Hiljem on eelkõige oluline on säilitada heki või põõsasriba tervikut – näiteks asendada hukkunud põõsad või puud, kui nende puudumine rikub üldilmet [4]. Samas pakuvad surnud puutüükad, mis võivad näida inetud ja ilmet rikkuvad, põõsasribades elupaika putukatele ja toitu neist toituvatele lindudele ning neid tasuks pigem säilitada [11]. Hekke tuleks iga mõne aasta tagant lõigata, eelistatult talve teisel poolel, kui linnud on jõudnud marjad põõsastelt ära süüa ning teha lõikamist järkjärguliselt, ehk siis mitte lõigata kogu hekki korraga [4]. Rohumaariba põõsaste ümber tuleks niita kord aastas või ühe-kahe aasta tagant suve teises pooles ning korraga võib niita ka ainult ühe põõsasriba poole, tagades nii niidetud osa elustikule varjepaiga olemasolu niitmata osas. Hekkide ja põõsasribade ümbruses ei tohi kasutada pestitsiide ja väetiseid, välja arvatud paiguti invasiivsete võõrliikide piiramiseks.

Kirjandus

  1. Moor U, Mikk M, Peepson A. Mitmeliigiliste põõsasribade rajamine. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus; 2001.
  2. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Manage hedgerows to benefit wildlife (includes no spray, gap-filling and laying). In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
  3. Dicks LV, Ashpole JE, Dänhardt J, et al. Farmland Conservation Pages 291-330. Action: Plant new hedges. In: Sutherland WJ, Dicks LV, Ockendon N, Petrovan SO, Smith RK, eds. What Work. Conserv. 2019. Cambridge, UK: Open Book Publishers; 2019;
  4. Hinsley SA, Bellamy PE. The influence of hedge structure, management and landscape context on the value of hedgerows to birds: A review. J Environ Manage 2000;60(1):33–49. https://doi.org/10.1006/jema.2000.0360.
  5. Pollard KA, Holland JM. Arthropods within the woody element of hedgerows and their distribution pattern. Agric For Entomol 2006;8:203–11.
  6. Pywell RF, James KL, Herbert I, et al. Determinants of overwintering habitat quality for beetles and spiders on arable farmland. Biol Conserv 2005;123(1):79–90. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2004.10.010.
  7. Lacoeuilhe A, Machon N, Julien JF, Kerbiriou C. Effects of hedgerows on bats and bush crickets at different spatial scales. Acta Oecologica 2016;71:61–72. https://doi.org/10.1016/j.actao.2016.01.009.
  8. Peepson A, Mikk M. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse säästliku kasutamise meetmete hindamine. 2003.
  9. Kull T. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse seisundi hindamine. 2003.
  10. MacDonald D. W., Johnson P. J. The relationship between bird distribution and the botanical and structural characteristics of hedges. J Appl Ecol 1995;32(3):492–505.
  11. Vickery JA, Bradbury RB, Henderson IG, Eaton MA, Grice P V. The role of agri-environment schemes and farm management practices in reversing the decline of farmland birds in England. Biol Conserv 2004;119(1):19–39. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2003.06.004.
  12. Maudsley MJ. A review of the ecology and conservation of hedgerow invertebrates in Britain. J Environ Manage 2000;60(1):65–76. https://doi.org/10.1006/jema.2000.0362.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsedMullaelustik

Looduse hüved

  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Süsiniku sidumine
  • Mulla kvaliteet
  • Aineringete reguleerimine
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Korilus
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Puit
  • Toitainete ja pestitsiide väljaleostumise vältimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Püsirohumaa
  • Liigirikas püsirohumaa
  • Haritav maa
  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange