Raja, säilita ja taasta kiviaedasid

Pane tähele!

VÄHEUURITUD TEGEVUS

  • Kiviaiad on olulised nii elurikkuse kui kultuuripärandi hoidjatena.
  • Vanu kiviaedu taastades ja uusi ehitades on vajalik konsulteerida Muinsuskaitseametiga ehitusnõuete ning materjali päritolu osas. 
  • Nii vana kui uue kiviaia ümber peaks olema rohumaariba, millel võivad esineda ka mõned puud ja põõsad.
  • Kiviaedade ümbrust tuleb hoida võsastumast ning niita kõige rohkem kord aastas.

Mis on kiviaiad

Ilma sideaineta laotud graniit- või paekividest kiviaiad on Eesti pärandmaastike väärtuslik osa. Eelkõige on nad tavalised Lääne-ja Põhja-Eestis ning saartel, aga neid leidub ka muudes piirkondades.

Milleks on kasulikud

Kiviaedadega on põllumajandusmaastikes seotud arvukalt liike eri elustikurühmadest, s.h. ka looduskaitsealuseid liike ning liike, mille peamiseks elupaigaks ongi just kiviaiad ning mida mujal ei esine [1,2]. Osadele liikidele on peamiselt kasulikud kiviaedu ümbritsevad rohumaaribad ning puud ja põõsad [3]. Kiviaiad koos neid ümbritsevate kooslustega pakuvad mitmeid looduse hüvesid nagu mikrokliima reguleerimine, erosiooni takistamine, tolmeldajatele ja looduslikele kahjurite vaenlastele elupaiga pakkumine jne.

Puud kiviaia ümber muudavad selle veelgi elurikkamaks. Foto: Google Street View

Kuidas rajada

Eelkõige on oluline säilitada ja vajadusel kohendada juba olemasolevaid kiviaedu, eriti neid mis on kantud pärandobjektide hulka (leitav Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusest) või rajatud varasemate kiviaedade taastamise toetusmeetmete käigus. Endisaegseid kiviaedu taastades või uusi ehitades on oluline silmas pidada, et kivide kogumisel ei hävitataks juba olemasolevaid elupaiku või kultuuriväärtuslikke objekte ning lähtutakse Muinsuskaitseameti nõuetest [2], milleks tagamiseks tuleb konsulteerida Muinsuskaitseameti eksperdiga. Tutvuda tasub ka varasemate aastate kiviaedade taastamise toetuse nõuetega (näiteks RT Kiviaia taastamise toetus, 2. peatükk, §4) [4]. Uue aia ehitamisel tuleb jälgida, et nii aia ehitustüüp kui materjal sobiksid piirkonna varasemate kiviaedadega [5]. Ümber kiviaia (nii vana kui uue) tuleks rajada vähemalt 6 m laiune rohumaariba (loe lähemalt), millele võiks ka istutada mõned puud ja põõsad, nii et mõned kiviaia osad oleksid avatumad ja teised varjulisemad. Eelistada võiks puid ja põõsaid, mis pakuvad toitu ka tolmeldajatele ja hiljem vilju lindudele ja teistele loomadele.

Kuidas hooldada

Kiviaiad ise vajavad kohendamist ainult sel juhul, kui nad mõnes osas hakkavad ära vajuma. Sellisel juhul tuleks kannatada saanud osa uuesti nõuetekohaselt üles laduda. Kiviaia ümbrusesse istutatud puid ja põõsaid tuleb esialgu hooldada, kuni on tagatud nende kasvama jäämine. Hiljem tuleb hoida kiviaia ümbrust võsastumast ning hooldada sealseid puid ja põõsaid vastavalt vajadusele. Kiviaedu ümbritsevaid rohumaaribasid võiks niita mitte sagedamini kui kord aastas (suve lõpus) või isegi kahe-kolme aasta jooksul korra. Niita oleks hea mitmes järgus, nii et kogu kiviaia ümbrust ei niidetaks korraga ning putukatele jääks piisavalt niitmata alasid toitumiseks ning varjumiseks. Näiteks võib niita ühelt poolt kiviaeda korraga ning teise poole umbes kahe nädala pärast, kui varem niidetud poolel on jõudnud taimkate juba veidi taastuda. Erinevaid kiviaia pooli võib niita ka näiteks kordamööda eri aastatel.

Kirjandus

  1. Kull T. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse seisundi hindamine. 2003.
  2. Peepson A, Mikk M. Haritava maa ja sellega seotud maastikuelementide bioloogilise mitmekesisuse säästliku kasutamise meetmete hindamine. 2003.
  3. Marja R, Elts J. Kiviaiad - kultuuripärand ja elupaik. Eesti Lood 2010;11:50−52.
  4. Kiviaia taastamise toetus (07.01.2016). Riigi Teat I 2016.
  5. Lukas D, Rennu M. Kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine. Tallinn: Põllumajandusministeerium; 2010.

Elustikurühmad

ImetajadLinnudTaimedTolmeldajadMuud lülijalgsedMullaelustik

Looduse hüved

  • Ajalooline väärtus
  • Elupaigad
  • Elurikkus
  • Esteetiline väärtus
  • Tolmeldamine
  • Looduslik kahjuritõrje
  • Süsiniku sidumine
  • Mulla kvaliteet
  • Aineringete reguleerimine
  • Puhas vesi
  • Erosiooni takistamine
  • Korilus
  • Mikrokliima reguleerimine
  • Toitainete ja pestitsiide väljaleostumise vältimine
  • Toote kvaliteedi tõstmine
  • Traditsioonilised maastikud

Rakendamine

  • Kogu põllumajandusmaastik
Tartu ÜlikoolMaastike Elurikkuse TöörühmLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu FondEcolchange