Näpunäiteid rohumaa ruumiliseks mitmekesitamiseks selle sees ja ümber

23.12.2020

Rohumaa sisene mitmekesisus

Ühe rohumaa piires on võimalik erinevaid elupaiku tekitada näiteks eri aegadel järkjärgulise niitmisega või mosaiikse niitmisega, jättes alale niitmata rohuribasid [2,7]. Järkjärguline niitmine toimub vähemalt kahes või rohkemas osas, seejuures võib rohumaa jagada osadeks iga aasta natuke erinevalt või siis roteerida eri osade niitmisaegu regulaarselt. Näiteks Rumeenias Ghimeşi piirkonnas, kus suurt osa rohumaadest majandatakse endiselt traditsiooniliselt, niidetakse rohumaid 4–6 osas ning niitmisaegu roteeritakse iga aasta. Nad teavad, et varem niidetud hein on küll kõrgema kvaliteediga, kuid hiljem niidetud osadel jõuavad valmida taimede seemned ning seeläbi hoiab niitmisaegade roteerimine pikas perspektiivis rohumaa liigirikka ning heina kvaliteedi kõrge [8]. Rohumaa eri osade niitmise vahe võiks olla 2–3 nädalat (eriti, kui rohumaa niidetakse ainult kahes või kolmes osas), et varasemalt niidetud alal jõuaks rohustu taastuda ja olla sobivaks toitumis- ja pelgupaigaks hiljem niidetava osa liikidele. Seejuures võib mõne osa jätta ka järgmise aastani niitmata [9]. 

Alternatiivina järkjärgulisele niitmisele võib jätta alale niitmata rohuribasid (iga aasta erinevas kohas), mis niidetakse alles sügisel või veel parem, jäetakse niitmata kuni järgmise aastani [2,10]. Niitmata ala peaks olema vähemalt 10% (soovitatavalt kuni 20%) rohumaa pindalast, kuid oluline on ka selle absoluutne suurus, kuju ning sellel leiduvad ressursid putukate ja teiste loomade jaoks (õied, seemned jne) [10]. Samuti tõstab rohumaa varieeruvust puude ja põõsaste esinemine alal [2] ning peale niitmist väikesel koormusel karjatamine [11], mis loovad sobivad tingimusi ja elupaiku mitmetele liikidele, näiteks erinevatele putukatele ja neist toituvatele lindudele [2,12]. Kui rohumaal esineb puittaimi või muid maastikuelemente, siis on hea jätta niitmata alad nende ümbrusse [2].

Mosaiikse niitmine ja osa ala niitmata jätmise korral saavad hiljem niidetud aladel taimede seemned valmida. Eriti soodustab see kõrgekasvulisi rohundeid, mis on varasele ja sagedasele niitmisele eriti tundlikud [7]. Erinevate selgrootute vastsetele, mis niitmisega kipuvad hävima, mõjub pelgupaikade (niitmata ribade või laikude) jätmine samuti hästi ning nende arvukused on sellistel aladel kõrgemad. Seal hulgas mõjub see eriti hästi hilise arenguga liikidele [13]. Ka täiskasvanud selgrootud pigem väldivad niidetud alasid ning peale niitmist leidub neid peamiselt niitmata alade läheduses (näiteks liblikaid, maapinnal tegutsevaid mardikaid, ämblikke, rohutirtse ja ritsikaid) [9].
Näiteks on leitud, et pelgupaikade jätmine rohumaadele suurendas rohumaadel mesilaste ja sirelaste [5,14], päeva- ja ööliblikate [13,15], sihktiivaliste (rohutirtsude ja ritsikate) [16,17] ja maapinnal tegutsevate mardikate arvukust [18]. Seejuures olid pelgupaigad eriti kasulikud rohumaa spetsialistidest liblikatele [15] ja liblikatele, kelle vastsed elavad rohustus [13]. Sarnaselt rukkirääkudele võib ka putukatele olla kasulik niitmine pelgupaiga suunas, et putukatel oleks võimalik niiduki eest sinna peitu põgeneda [17].

Puud ning niitmata ribad rohumaade vahel ja ääres pakuvad rikkalikult elupaiku. Foto: Alexandra Kiaz (Unsplash)

Rohumaa ümbruse mitmekesisus

Lisaks majandamise mitmekesisusele ühe rohumaa siseselt on elurikkuse soodustamiseks oluline ka rohumaa ümbruses esinevate maastikuelementide ja külgnevate alade mitmekesisus. Seda eelkõige liikide puhul, mis vajavad eluks vaheldumisi erinevaid kooslusi või eelistavad erinevate koosluste piirialasid. Näiteks mitmed liblikad ja kimalased eelistavad puuderibade lähedust [2]. Samuti on mitmeid putukaid, linde ja imetajaid, kes vajavad erinevates elustaadiumites erinevaid elupaiku. Nende jaoks on eriti olulised nii rohumaadel ja nende ümbruses paiknevad maastikuelemendid kui ka kogu ümbritsev maastik [1].

Mitmekesine majandamine maastikus

Väga oluline on erinevate majandamisvõtete ja -aegade kasutamine ühe maastiku lõikes, mis tagab elupaiku erinevaid tingimusi vajavatele liikidele ja seega kõrgema liigirikkuse kogu maastikus [1,3,6]. Kui kogu maastik toetab erinevate liikide esinemist, siis saab tõusta liigirikkus ka üksikutel rohumaadel, kuna liigid saavad maastikes paremini liikuda nii sarnaste kui erinevate elupaikade vahel. Seega sõltub rohumaade väärtus oluliselt neid ümbritsevast maastikust. Lisaks on hea, kui maastikes on lisaks põllumaadele ja aktiivselt majandatavatele rohumaadele ka vanemaid kesasid, puid-põõsaid ning väiksemate häiringutega alasid, mis kõik pakuvad elupaika erinevatele liikidele [1,4]. Eri tüüpi alade koosesinemine on väga hea ka neile liikidele, mis vajavad elu jooksul erinevaid elupaiku näiteks toitumiseks, paljunemiseks ja peitumiseks ning liiguvad seetõttu pidevalt erinevate koosluste vahel [1]. Erinevate majandamisvõtete ja -aegade kasutamine maastike lõikes vajab ka head koostööd ja kooskõlastamist farmerite vahel [1].
Maastikuskaalas on väga oluline ka looduslike, pool-looduslike ning loodussõbralikult majandatud alade osakaal maastikus. Näiteks on Šveitsis leitud 1×1 km suurustes maastikulõikudes järsk langus lindude liigirikkuses, kui maastikus on vähem kui 20% looduslikke alasid [19]. Samades maastikes leiti loodussõbralikult majandatud alade pindala tõstes 5%-lt 15%-le, et liblikate liigirikkus suurenes 22% ja lindude liigrikkus 10% [20].

Loe lisaks:

Allikad

  1. Diacon-Bolli J, Dalang T, Holderegger R, Bürgi M. Heterogeneity fosters biodiversity: Linking history and ecology of dry calcareous grasslands. Basic Appl Ecol 2012;13(8):641–53.
  2. Mazalová M, Šipoš J, Rada S, Kašák J, Šarapatka B, Kuras T. Responses of grassland arthropods to various biodiversity-friendly management practices: Is there a compromise? Eur J Entomol 2015;112(4):734–46. https://doi.org/10.14411/eje.2015.076.
  3. Bonari G, Fajmon K, Malenovský I, et al. Management of semi-natural grasslands benefiting both plant and insect diversity: The importance of heterogeneity and tradition. Agric Ecosyst Environ 2017;246:243–52. https://doi.org/10.1016/j.agee.2017.06.010.
  4. Kenyeres Z, Szentirmai I. Effects of different mowing regimes on orthopterans of Central-European mesic hay meadows. J Orthoptera Res 2017;26(1):29–37. https://doi.org/10.3897/jor.26.14549.
  5. Meyer S, Unternährer D, Arlettaz R, Humbert JY, Menz MHM. Promoting diverse communities of wild bees and hoverflies requires a landscape approach to managing meadows. Agric Ecosyst Environ 2017;239:376–84. https://doi.org/10.1016/j.agee.2017.01.037.
  6. Dahlström A, Lennartsson T, Wissman J, Frycklund I. Biodiversity and traditional land use in south-central Sweden: The significance of management timing. Environ Hist Camb 2008;14(3):385–403. https://doi.org/10.3197/096734008X333572.
  7. Valkó O, Török P, Matus G, Tóthmérész B. Is regular mowing the most appropriate and cost-effective management maintaining diversity and biomass of target forbs in mountain hay meadows? Flora Morphol Distrib Funct Ecol Plants 2012;207(4):303–9. https://doi.org/10.1016/j.flora.2012.02.003.
  8. Babai D, Molnár Z. Small-scale traditional management of highly species-rich grasslands in the Carpathians. Agric Ecosyst Environ 2014;182:123–30. https://doi.org/10.1016/j.agee.2013.08.018.
  9. Cizek O, Zamecnik J, Tropek R, Kocarek P, Konvicka M. Diversification of mowing regime increases arthropods diversity in species-poor cultural hay meadows. J Insect Conserv 2012;16(2):215–26. https://doi.org/10.1007/s10841-011-9407-6.
  10. Lebeau J, Wesselingh RA, Van Dyck H. Butterfly density and behaviour in uncut hay meadow strips: Behavioural ecological consequences of an agri-environmental scheme. PLoS One 2015;10(8):1–17. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0134945.
  11. Klimek S, Marini L, Hofmann M, Isselstein J. Additive partitioning of plant diversity with respect to grassland management regime, fertilisation and abiotic factors. Basic Appl Ecol 2008;9(6):626–34.
  12. Vickery JA, Tallowin JR, Feber RE, et al. The management of lowland neutral grasslands in Britain: Effects of agricultural practices on birds and their food resources. J Appl Ecol 2001;38(3):647–64. https://doi.org/10.1046/j.1365-2664.2001.00626.x.
  13. van Klink R, Menz MHM, Baur H, et al. Larval and phenological traits predict insect community response to mowing regime manipulations. Ecol Appl 2019;29(4). https://doi.org/10.1002/eap.1900.
  14. Buri P, Humbert JY, Arlettaz R. Promoting pollinating insects in intensive agricultural matrices: Field-scale experimental manipulation of hay-meadow mowing regimes and its effects on bees. PLoS One 2014;9(1). https://doi.org/10.1371/journal.pone.0085635.
  15. Bruppacher L, Pellet J, Arlettaz R, Humbert JY. Simple modifications of mowing regime promote butterflies in extensively managed meadows: Evidence from field-scale experiments. Biol Conserv 2016;196:196–202. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2016.02.018.
  16. Buri P, Arlettaz R, Humbert JY. Delaying mowing and leaving uncut refuges boosts orthopterans in extensively managed meadows: Evidence drawn from field-scale experimentation. Agric Ecosyst Environ 2013;181:22–30. https://doi.org/10.1016/j.agee.2013.09.003.
  17. Humbert JY, Ghazoul J, Richner N, Walter T. Uncut grass refuges mitigate the impact of mechanical meadow harvesting on orthopterans. Biol Conserv 2012;152:96–101. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.03.015.
  18. van Klink R, Boch S, Buri P, Rieder NS, Humbert JY, Arlettaz R. No detrimental effects of delayed mowing or uncut grass refuges on plant and bryophyte community structure and phytomass production in low-intensity hay meadows. Basic Appl Ecol 2017;20:1–9. https://doi.org/10.1016/j.baae.2017.02.003.
  19. Zingg S, Grenz J, Humbert JY. Landscape-scale effects of land use intensity on birds and butterflies. Agric Ecosyst Environ 2018;267:119–28. https://doi.org/10.1016/j.agee.2018.08.014.
  20. Ritschard E, Zingg S, Arlettaz R, Humbert J-Y. Biodiversitätsförderflächen: Vögel und Tagfalter profitieren von der Fläche und Qualität. Agrar Schweiz 2019;10(5):206–13.
  21. Baoyin T, Li FY, Bao Q, Minggagud H, Zhong Y. Effects of mowing regimes and climate variability on hay production of Leymus chinensis (Trin.) Tzvelev grassland in northern China. Rangel J 2014;36(6):593–600. https://doi.org/10.1071/RJ13088.
  22. Tälle M, Deák B, Poschlod P, Valkó O, Westerberg L, Milberg P. Similar effects of different mowing frequencies on the conservation value of semi-natural grasslands in Europe. Biodivers Conserv 2018;27(10):2451–75. https://doi.org/10.1007/s10531-018-1562-6.
  23. Klimeš L, Hájek M, Mudrák O, et al. Effects of changes in management on resistance and resilience in three grassland communities. Appl Veg Sci 2013;16(4):640–9. https://doi.org/10.1111/avsc.12032.
  24. Broyer J, Sukhanova O, Mischenko A. How to sustain meadow passerine populations in Europe through alternative mowing management. Agric Ecosyst Environ 2016;215:133–9. https://doi.org/10.1016/j.agee.2015.09.019.
  25. Elts J. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Tartu: 2018.
  26. Johst K, Drechsler M, Thomas J, Settele J. Influence of mowing on the persistence of two endangered large blue butterfly species. J Appl Ecol 2006;43(2):333–42. https://doi.org/10.1111/j.1365-2664.2006.01125.x.
  27. Leng X, Musters CJM, de Snoo GR. Effects of mowing date on the opportunities of seed dispersal of ditch bank plant species under different management regimes. J Nat Conserv 2011;19(3):166–74. https://doi.org/10.1016/j.jnc.2010.11.003.
  28. Szépligeti M, Kőrösi, Szentirmai I, Házi J, Bartha D, Bartha S. Evaluating alternative mowing regimes for conservation management of Central European mesic hay meadows: A field experiment. Plant Biosyst 2018;152(1):90–7. https://doi.org/10.1080/11263504.2016.1255268.
  29. Velbert F, Kleinebecker T, Mudrák O, Schwartze P, Hölzel N. Time lags in functional response to management regimes – evidence from a 26-year field experiment in wet meadows. J Veg Sci 2017;28(2):313–24. https://doi.org/10.1111/jvs.12497.
  30. Humbert JY, Ghazoul J, Richner N, Walter T. Hay harvesting causes high orthopteran mortality. Agric Ecosyst Environ 2010;139(4):522–7. https://doi.org/10.1016/j.agee.2010.09.012.
  31. Buri P. Designing tomorrow’ s farmland: alternative mowing regimes for promoting biodiversity in extensively managed meadowland Pierrick Buri. University of Bern, 2013.
  32. Humbert J-Y, Pellet J, Buri P, Arlettaz R. Does delaying the first mowing date benefit biodiversity in meadowland? Environ Evid 2012;1:9.
  33. Buri P, Humbert JY, Stańska M, et al. Delayed mowing promotes planthoppers, leafhoppers and spiders in extensively managed meadows. Insect Conserv Divers 2016;9(6):536–45. https://doi.org/10.1111/icad.12186.
  34. Grill A, Cleary DFR, Stettmer C, Bräu M, Settele J. A mowing experiment to evaluate the influence of management on the activity of host ants of Maculinea butterflies. J Insect Conserv 2008;12(6):617–27. https://doi.org/10.1007/s10841-007-9098-1.
  35. Johansen L, Westin A, Wehn S, et al. Traditional semi-natural grassland management with heterogeneous mowing times enhances flower resources for pollinators in agricultural landscapes. Glob Ecol Conserv 2019;18:e00619. https://doi.org/10.1016/j.gecco.2019.e00619.
  36. Grüebler MU, Schuler H, Horch P, Spaar R. The effectiveness of conservation measures to enhance nest survival in a meadow bird suffering from anthropogenic nest loss. Biol Conserv 2012;146(1):197–203. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2011.12.019.
  37. Schekkerman H, Beintema AJ. Abundance of invertebrates and foraging success of black-tailed godwit Limosa limosa chicks in relation to agricultural grassland management. Ardea 2007;95(1):39–54. https://doi.org/10.5253/078.095.0105.
Tartu ÜlikoolLIFE IPNatura 2000LIFE EURegionaalarengu Fond